Praegune kiirmoepõlvkond tõenäoliselt ei mäletagi, et nõukaajal paigati-kohendati korralikku rõivatükki viimase võimaluseni ja vanadest hilpudest sündisid alatihti uued. Nüüd tähendab see üha popimaks muutuvat materjalide taaskasutamist ning igati keskkonnasäästlikku mõtte- ja eluviisi. Moekunstnik Reet Aus on üks neist, kes sedasorti loodussõbralikku ja -säästlikku rõivadisaini ka moepildis edendab – vastukaaluks tarbimiskesksele elustiilile ja lühiajalise kasutamisväärtusega asju ostma õhutavale massilisele kiirmoele. Ka tema Von Krahli teatri ja Nargen Opera etenduste tarvis loodud kostüümid on uue elu saanud vanadest asjadest.Tallinna taaskasutuskeskusega koostöös sündinud ja disainiööl Tallinnas Hobuveskis näidatud järjekordse rõivakollektsiooni «Re Use» loomiselgi pole Aus tarvitanud ühtki juppi uut kangast või muid detaile. Seekordse säästliku moedisaini algmaterjaliks olid vanad masstoodangu riided: algne ese sai kangaks lahti lõigatud ja sellest täiesti uue tähenduse-funktsiooniga ese õmmeldud. Nii koosnebki näiteks seelik mitmest eri rõivaesemest saadud kangatükkidest. Lisaks kasutas moekunstnik oma ateljeetöö jääke – õmbles tükid kokku nii, et tekkis uus kangas. Pesi läbi ja lõikas välja juba uue asja... Igatahes nõuab see kõik päris palju leidlikkust ja pliiatsi, kääride ja lõikekonstruktsioonidega pusimist. Vanade pükste tagataskutest said pluusi rinnataskud, pitslinikust pluusi ehe ning seelikuvärvel sündis ümber jaki paguniteks. Mõnel jakil on aga iga nööp lõbusalt ise karva, sest ühesuguseid vanu nööpe ei pruugi alati leida. Ja ongi kõik uuesti ringluses. «Rõivad on siiski igapäevavajadus. Loodussäästlikult tehtud kehakatted on aga võimalus neile, kes ei taha tarbimishullusega kaasa minna,» selgitab Reet Aus. «Inimesed ostlevad-tarbivad tohutult üle. Mulle tundub kuritegelik varusid veel ja veel raisata,» nimetab ta peamise põhjuse, miks tema süda kuulub just säästlikule moele. |
