|
„Kui meie inimesed omavad teavet tasakaalustatud toitumisest ning oskavad
teadlikult toitu valida, siis on nad terved ja elujõulised. Tarbijad toetavad
kodumaiseid tootjaid, kes suudavad tootmist laiendada, seda kaas-ajastada ning
tagada tööhõive,” rääkis Tuiksoo oma ettekandes heaoluringist.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Teadja Eesti Toidu projekti 45 miljonit on seni länud sõprade ja tuttavate ärfirmade kaukasse hirmkall...
See Tuiksoo võiks vahest kaitsta ka Eesti põllumajandust,mida ta aga kunagi ei ole teinud.
|
| Tuiksoo sõnul on Eesti hetkel mõneti heas ja halvas situatsioonis
ühekorraga.
„Meie riigis on asjad korras selle poolest, et endiselt on säilinud
perekonnaga koos söömise tava, läbi mille on kergem kujundada laste tervislikke
toitumisharjumusi. Kiirsöögikohtade külastamine ei ole meie noorte jaoks veel
igapäevane toiming. Tänu viimasele pole rasvumisest saanud meie maal veel
arenenud riikidele omast katku,” tõi minister välja eestlaste toitumisharjumuste
positiivsed küljed.
Negatiivse aspektina tõstis Tuiksoo esile fakti, et ei osata veel piisavalt
hinnata kodumaist kvaliteetset toidukaupa, mille tarbimine on esimene samm
tervislikkuse suunas.
„Seepärast moodustab kodumaiste toiduainete tutvustamine ja tervislike
toitumusharjumuste juurutamine tähtsa osa Eesti toidu arengukavast,” rõhutas
Tuiksoo.
Põllumajandusministrile tegi heameelt, et üldiselt on eestlaste
toitumisharjumused taasiseseisvumisest alates liikunud paremuse poole ning
vähenenud on üldine toidurasvade tarbimine. Minister tõi välja, et tänu
majanduslike võimaluste paranemisele on hakatud rohkem sööma värsket köögi- ja
puuvilja. Ühe tõsisema probleemina tõi minister Tuiksoo välja väike- ja
koolilaste ebatervisliku toitumise.
„Uurimused näitavad, et väikelastega perede toitumine ei vasta üldtunnustatud
soovitustele ning et terviseprobleemid tekivad juba enne kooliiga. Esimese
klassi õpilaste profülaktiliste ülevaatuste tulemused näitavad, et täiesti
terved on neist vaid 58 protsenti. Riikliku programmi „Laste ja noorukite
riiklik terviseprogramm aastani 2005” raames tehtud uurimistööst õpilaste
tervise ja tervisekäitumise kohta järeldati, et 2/3 koolilastest toitub
ebatervislikult,” tõi minister mõned faktid probleemi tõestuseks.
See on ka põhjus, miks põllumajandusminister Tuiksoo peab toitumisharjumuste
kujunemisel eriti tähtsaks kodu ja vanemate rolli. Mis puudutab koolisüsteemi,
siis Tuiksoo ei poolda, et koolis oleksid müügil magustatud karastusjoogid,
saiakesed või krõpsud.
„Seda enam, et enamus lapsi saab koolis juba tasuta tasakaalustatud lõuna,
mis arvestab kasvava organismi vajadustega,” rõhutas Tuiksoo. „Eesti toidu
arengukaval on konkreetsed eesmärgid. Soovime jõuda selleni, et eestlased
oleksid teadlikud meie maitsvast ja täisväärtuslikust toidust, et see oleks
nende esimene ostueelistus ning et meie toit kujuneks Eesti visiitkaardiks
välismaal elavate inimeste seas,” ütles Tuiksoo oma ettekandes.
„Kõigil oma välisvisiitidel olen täheldanud, et riigid pööravad suurt
tähelepanu kodumaiste toodete propageerimisele. Leian, et Eesti riik ei saa
mitte mingil juhul seda tööd tegemata jätta.”
Tuiksoo rõhutas tervisekonverentsil, et kodumaised toidukaubad on
kvaliteetsed ning meie organismile sobivaimad. Minister lisas, et arengukava
„Eesti toit” väärtustab tervislikku toitumist ning on meie riigi identiteedi
kujunemise lahutamatuks osaks. |