|
Otsing
Tarbija24.ee
|
|
Tervis
 |
Geenivaramu aitab vähki ära hoida
24.09.2006 19:29
Marje Laugen, Valgamaalane
Eesti Geenivaramu viib rahvusvahelise projekti raames
Valgamaa elanike seas läbi sõeluuringut, et selgitada välja need, kellel on
pärilik oht pahaloomulise kasvaja tekkeks ning hakata neid loodavas
nõustamiskeskuses aitama. |
| |
|
|
Eesti Geenivaramu operaator Atso-Heinar Jõks avab ühe kolmest hõbedasest biohoidlast, kus miinus 167-kraadises vedelas lämmastikus säilitatakse värvilistesse pinalitesse pakitult tuhandete eestlaste DNA-d.
Foto: Sille Annuk |
|
|
Projekti täisnimi on "Päriliku vähi ennetusmeetmete
arendusprojekt Eestis ja Lätis" ning selle koostööpartner on Paul Stradinsi
nimeline Riia Ülikooli kliinik, kirjutab Valgamaalane. Eestipoolsesse koostöösse
on kaasatud ka Tartu Ülikooli kliinikumi arstid.
Mullu käivitunud
projekti kestus on kaks aastat, eelarve on 10,65 miljonit krooni ja seda
rahastab Euroopa Liit Interreg IIIA meetme kaudu.
Geenivaramu esindajad
korraldasid Valga haigla perearstikeskuse fuajees päriliku vähiuuringu projekti
tutvustava teabepäeva, kus huvilistele jagati vastavaid trükiseid ja uuringus
osalemise ankeete.
Viiendiku haigestumise põhjuseks on
geeniviga
Projekti teaduskoordinaator Dagni Krinka ja arst
Gerta Sontak pakkusid perearsti külastajatele trükiseid päriliku vähi ja selle
ennetamisvõimaluste kohta, samuti aitasid uuringus osaleda soovijatel ankeete
täita.
Teabematerjalide andmeil avastatakse Eestis igal aastal ligi 6000
uut pahaloomulise kasvaja juhtumit. Enamasti diagnoositakse kasvajad kolmandas
ja neljandas staadiumis, kui ravi enam rahuldavaid tulemusi ei anna.
Oluline vähiravi tõhustamise võimalus on kõrgenenud vähiriskiga inimeste
väljaselgitamine ning üks riskigrupp on perekonnad, kus kasvajad on pärilikud –
neid on esinenud mitmel veresugulasel.
"On koguni teada, et kuni
viiendik kõigist pahaloomulistest kasvajatest on pärilikud," rääkis Dagni
Krinka. "See tähendab, et kasvaja tekkepõhjus on geeniviga, mis antakse edasi
põlvkonnalt põlvkonnale. Geenimutatsioonide korral on oht elu jooksul
pahaloomulisse kasvajasse haigestuda kaks kuni kakskümmend korda keskmisest
suurem."
Projekt on valgamaalastele suur võimalus
Tartu tohtrid selgitasid, et tänavuse aasta lõpuni on Eesti
Geenivaramu kui projektipartneri peamine tegevus uuringu läbiviimine Valga
maakonna täiskasvanud elanikkonna seas. Seda tehakse koostöös perearstidega.
Paralleelselt toimub sama ka Valka rajoonis, kus inimesed on oma terviseriskide
vastu tunduvalt suuremat huvi üles näidanud kui valgamaalased.
"Lätlastel on täidetud juba umbes viisteist tuhat küsitluslehte,
eestlastel tunduvalt vähem," täheldas Krinka. "Andmete põhjal on plaanis teha ka
võrdlev uuring, et kummas riigis elanike vähiriski rohkem leidub. See on üks
põhjus, miks me oleme huvitatud, et uuringust võtaks osa võimalikult palju
Valgamaa elanikke. Mida rohkem inimesi on nõus ankeeti täitma, seda täpsem on
saadav ülevaade."
Peamine põhjus on siiski selgitada välja perekonnad,
kus mitme põlvkonna jooksul on vähkkasvajaid esinenud. Küsitlusleht hõlmabki
andmeid küsitletaval ja tema lähisugulastel esinenud halvaloomuliste kasvajate
kohta.
Andmed edastatakse spetsialistidele analüüsimiseks anonüümselt
ning tulemustest ilmneb, kas inimesel on madal või kõrge vähirisk. Teavet
uuringu tulemuste kohta edastab soovijatele perearst ning kui uuritaval on
kõrgenenud risk vähkkasvajatesse haigestumiseks, võimaldatakse talle eriarsti
konsultatsiooni ja vajadusel edasisi uuringuid.
"Kõrgenenud risk ei
tähenda haigust, ent sellega tasub arvestada," rääkis Gerta Sontak. "Sageli
aitavad haigestumist ära hoida lihtsalt terved eluviisid. Spetsialisti nõuanded
aitavad kaasa, et inimesed pärilikest ohtudest hoolimata oma elu julge
enesetundega elada võiks."
|
|
|
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
|
