Neljapäev 16. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Otsing
.
Tarbija24.ee

Tehnika

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Tehnika 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Laiformaatprintereid on mitmeks otstarbeks
06.10.2006 00:01
Enn Kerner, Overall Eesti AS


Kiiresti arenev digitaalne trükikeskkond on muutnud trükkimise täisautomaatseks protsessiks, võimaldades suureformaadilisi väljatrükke, nagu tehnilised joonised, reklaam majaseintel ja tänavatel. Vastavalt oma vajadustele saame aga trükkida ka pilte, jooniseid ja reproduktsioone.

 
Canon IPF 5000 seeria kontroll­tõmmiste tegemiseks.
Foto: Repro

Kiiresti arenev digitaalne trükikeskkond on muutnud trükkimise täisautomaatseks protsessiks, võimaldades suureformaadilisi väljatrükke, nagu tehnilised joonised, reklaam majaseintel ja tänavatel. Vastavalt oma vajadustele saame aga trükkida ka pilte, jooniseid ja reproduktsioone.

Kõik algab õigest valikust

Tehnoloogia arengust tingitud hüvede peamiseks eesmärgiks on anda inimesele tegutsemisvabadus, pakkudes selleks vajalikke vahendeid. Printerid ei ole siin erand. Et aga mugavust ja loodetud kvaliteeti nautida, peab esmalt selgeks tegema olulised kriteeriumid, millest lähtuda laiformaat-trükiseadme valikul.

Üks olulisemaid tegureid seadme valikul on seotud trükikiiruse ja -kvaliteediga. Need kaks on omavahelises sõltuvuses – mida kõrgemat pildiresolutsiooni trükkimisel kasutame, seda aeglasemalt toimub trükise väljastamine. Trükkimise kiiruse tähistamiseks on kasutusel termin «cm/min» ja kujutise resolutsioonil «dpi». Esimene tähendab trükikiirust väljendades, mitu sentimeetrit trükib masin minutis, teine trükitihedust punkti tollil.

Oluline on ka trükipinna laius, mis on eelkõige seotud töö iseloomu ja vajadustega. Näiteks ehitusettevõttes, arhitektuuribüroos ning projekteerimisasutuses on vaja esitada tööjooniseid formaatides A1 ja A0. Traditsiooniliseks trükitöö kvaliteedi kontrollimiseks ja fotograafile näituste piltide trükkimiseks piisab trükipinnalaiusest kuni A2-formaat.

Seadmed kahes klassis

Lähtuvalt trükikvaliteedist ja värvide arvust on laiformaat-trükiseadmed jaotatud kahte klassi. Esimesse kuuluvad projekte, tööjooniseid, skeeme ja masinadetailide jooniseid väljastavad seadmed. Nende puhul on oluline pildi teravus, mõõtmete täpsus ja loetavus. Kujutisel võib olla korraga mitmeid erinevaid erivärvilisi detaile ja kontuure.

Näiteks kuulub nimetatud klassi Canon IFP 600 seeria, mis on mõeldud ehitusettevõtetele, arhitektuuribüroodele ja masinaehitusele. Kasutusel on kuuevärvilised trükipead, mis loodud trükkimaks kvaliteetset vektorgraafikat ja jooni.

Teise klassi kuuluvad kunstireproduktsioone, fotosid ja digitaalset loomingut väljastavad seadmed. Neil on oluline värviruumi ulatus, värvitoonide õigsus, korratavus ja kvaliteet.

Canoni seadmetest kuuluvad siia näiteks IPF 5000 seeria, mis on mõeldud traditsioonilisele trükitööstusele, et trükkida kontrolltõmmiseid, plakateid ja väikesetiraa˛ilisi kunstireproduktsioone. 12-värvilised trükipead võimaldavad trükkida kvaliteetseid realistlikke fotosid ja kunstireproduktsioone, mille saavutamiseks kasutatakse valgusfüüsikast tulenevat värvide summat RGB + CMYK + RG + G + PM + M.

Värvid ja pikslid

Et värvide ja trükitehnoloogia spetsiifikat paremini mõista, on vaja aru saada põhimõttelistest tehnilistest nüanssidest.

Meid ümbritsevas maailmas toimuvad pidevad ja sujuvad toonide üleminekud. Koolifüüsikast tulenev termin looduses olevate värvide iseloomustamiseks oli värvuste liitmine ehk RGB-värvisüsteem. Sellega on kindlasti tuttavad kõik arvutigraafikaga kokku puutunud inimesed. Tänu inimsilma suurele lahutusvõimele ja värvitajule näemegi värve sellisena nagu nad meie ümber eksisteerivad.

Digitaalne tehnoloogia vajab nähtava kirjeldamiseks ja edasiandmiseks punkte ehk piksleid. Vaadates pilte arvutiekraanil on kõik detailid lahutatud piksliteks. Meie silma ebatäpsuse tõttu ei märka neid kohe, kujutise punktilist ülesehitust näeme ainult siis, kui oleme seda mitmeid kordi suurendanud.

Täpselt sama loogika kehtib ka traditsioonilises trükitehnoloogias – selleks, et kujutise trükkimine oleks võimalik, peame lahutama pikselkujutise veel kord punktideks, et tekiks nullidest ja ühtedest koosnev süsteem. Null tähendab signaali puudumist, üks signaali olemasolu. Koolifüüsikast tuntud värvuste lahutamise teema, kus kasutades nn kolme värvi loogikat (cyan-tsüaan; purpurne (magenta); kollane) + kontrastvärvi (must), filtreerime paberi (trükimaterjali) pinnalt peegelduvast valgusest välja erinevaid lainepikkusi, millele meie silm reageerib ning aju tekitab konkreetse värvitooni taju.

Lihtsamate jooniste, piltide ja vektorgraafika trükkimiseks piisab madala, 360 x 360 või 720 x 720 dpi, resolutsiooniga trükiseadmest, millele on sisseehitatud trükiprotsessi juhtimisloogika. Pildi trükkimiseks kuuevärvilises süsteemis on iga värvi kohta kuus värvikanalit, mis moodustavad 15 360 värvipihustit.

Kui kvaliteedinõuded on väga kõrged ja taotluseks on võimalikult tõene looduslik värviruum või kunstireproduktsioon, siis on vaja kasutada spetsiaalset mootorit – RIP (raster image processor). See analüüsib matemaatiliselt kujutises olevate punktide arvu, suurust, tihedust, ning juhib trükipea värvipihustite tööd vastavalt arvutustulemusele. Kvaliteetsete kunstireproduktsioonide trükkimiseks on vaja kindlasti kasutada programmilist või lisaseadmelist RIPi.

Selliste nõuete puhul on vajalik kasutada suurt, 2400 x 1200 dpi või 1200 x 1200 dpi resolutsiooniga printerit.

Pildi trükkimiseks kasutatakse 12-värvilist süsteemi, kus kasutuses kokku

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 0  
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
Reklaam
   
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS