|
34-aastane Erik (nimi muudetud) mäletab esimest kasiinos käiku hästi. Tema
sõnul mäletavad kõik sõltlased seda päeva hästi, kirjutas SL Õhtuleht.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | nojah ...
Pole lausmängija, aga siiski on ärritavalt vahva, kui kümnenda panuse pealt võidadki .... Selge see,...
ei-ei,
mina neid põrgulikke aktsiaid osta ei kavatse.
|
|
«Mõtlen ikka päris tihti, mis oleks, kui ma poleks tol korral kuue aasta eest
läinud koos purjus sõpradega sinna ja mänginud oma lõbuks mõnisada krooni maha,»
ütleb mees, kes tunnistab avameelselt ja kindlalt, et tal on probleem.
«Kõik need sammud olen läbi teinud: otsinud psühholoogilt abi, teinud raha
endale kättesaamatuks,» loetleb Erik hasartmängusõltuvuse märke.
Mõtleb hetke ja ütleb vaikselt: «No ja eks on olnud mõttes ka endale käsi
külge panna. Aga see läks kiiresti üle, ma ei ole selline mees.»
Eriku sõnul ei olnud ilmselt esimene kord milleski süüdi.
«Kasiinosõltlaseks saadakse vist ikka halbade asjade kokku langedes,» sõnas
ta.
Erikule oli see rahakriis ja keerulised armusuhted.
«Sattusin koos sõbraga mängusaali. Algul oli plaan niisama kaasa minna, sest
endal ju raha polnud. Sõber andis viiesajalise ja ütles: mängi,» meenutas
ta.
Võõra rahaga automaadis väiksemate panustega mängides langes Erikule sülle
ootamatult suur võit. Jackpot polnud selleks hetkeks küll teab mis suureks
kasvanud, kuid võidetud 46 000 krooni oli Erikule nagu päästerõngas.
Küsimusele, palju ta maha on mänginud, muutub Erik kohmetuks ja arvutab: «Ma
arvan, et rekordaastal mängisin maha 2 miljonit krooni oma firma raha. Kokku
võib olla viie aastaga umbes 5 või 6 miljonit.»
Kui Olympicu kasiinode valitseja Armin Karu on välja pakkunud, et sõltlasi
võib olla umbes 1% elanikkonnast, siis Eriku arvates on tema saatusekaaslasi
rohkem.
Kuidas suhtub Erik sellesse, et kasiinod tema sarnaste arvelt hiigelkasumeid
kasseerivad?
«Ma ei oska nendele midagi ette heita. Aus ja tulus äri on. Eks inimeste
nõrkuste pealt on alati palju teenitud, kui võtta ka alkohol ja sigaretid
näiteks,» sõnas ta.
Hasartmängusõltuvuse Uurimise ja Võõrutamise Instituudi psühholoogi
Piller-Riin Kaare sõnul on tänavu aasta algul korraldatud uuringu kohaselt
patoloogilisi mängureid 15–76-aastaste inimeste hulgas ligi 30 000.
«Abi poole pöördub inimene tihti siis, kui sõltuvushaigus on juba sügavalt
juurdunud. Pole harv juhus, kui inimene teadvustab enesele oma probleemi siis,
kui ta on kaotanud kõik,» räägib Kaare.
Ta ütleb, et piir meelelahutusliku hasartmängimise ja sõltuvuse vahel on
õhuke. Toimetas Martin Šmutov, PM online |
