| Reola kartuliühistusse võeti ratastoolis Ando Sondberg tööle kaks aastat tagasi. Kuigi alguses oli mehe töölesobivuse üle eelkõige olmetingimustest lähtuvalt kahtlusi, näiteks puhkeruum asub teisel korrusel, ollakse praegu asutuse juhataja Liisa Randoja sõnul arvamusel, et puudega inimesi võib veel tööle võtta.Võib olla probleeme «Meil on nagunii istumise töö, seega kohandasime Ando jaoks veidi töölaudade kõrgust ja panime tualetti käetoed,» lausus Randoja. Ka Selveri kauplusteketil on puudega töötute rakendamisel arvukalt kogemusi. «Ei ole olnud ainult lust ja lillepidu, ette on tulnud ka probleeme,» rääkis Tartu Sõbra Selveri juhataja Esta Soover. «Näiteks võivad ülesanded puudega inimesele keeruliseks osutuda või töökoormus üle jõu käia, ka tervis võib teinekord alt vedada,» selgitas ta. Selliste probleemide lahenduse toetamiseks pakub tööturuamet mitmeid teenuseid. Kui tööandja kahtleb, kas töötu töökohale sobib, pakub tööturuameti Tartumaa osakonna juhataja kt Aino Halleri sõnul välja võimaluse, et inimesel võiks lasta tööd harjutada või võtta ta praktikale. «Neid teenuseid saab kasutada ka terve inimese töölevõtmisel ning harjutamise või praktika ajaks ei pea tööandja töötuga töölepingut sõlmima,» selgitas Haller. Mõlema teenuse pluss on see, et töötu saab teada, kas ta tuleb sellel kohal üldse toime, tööandja saab aga teadmise, kas tööharjutaja või praktikant talle üldse sobib. Riik tasub tööandjale juhendamisega seotud kulud, ja ka töötu ei pea tasuta tegutsema – temagi saab väikest stipendiumi. On töökad Vaid puudega inimestele on mõeldud teenused, mis võimaldavad kohandada töökohta või töövahendit, samuti võib tööturuametist kasutada saada abivahendi, ilma milleta oleks puudega inimesel töötamine võimatu. Ka on võimalus tööturuametist abi saada tööintervjuu läbiviimiseks või tööülesannete selgitamiseks. «Abistaja teenuse maksab sel juhul kinni riik,» lausus Haller. Kõige rohkem on senini kasutatud aga tugiisiku teenust – see võimaldab tööandjal inimese tööleasumise alguses teda juhendada ja jälgida, kas töökoht on kooskõlas inimese tervisliku olukorraga. «Ka suhted töökollektiivis võivad silumist vajada,» nentis Haller. Aino Haller julgustas tööandjaid puuetega inimeste töölerakendamist kaaluma – seda enam, kui nad seda ka ise tahavad. Tööturuameti Tartumaa osakonnas oli end üleeilseks üles andnud 915 töötut, neist 130 on puudega inimesed,» märkis ta. Sõbra Selveri juhataja Esta Sooveri kinnitusel on puudega inimesed töökad ja kohusetundlikud. «Mitmed puudega inimesed on valitud aasta parimaks kolleegiks,» märkis Soover. Tööturuteenused puudega
inimestele Tööruumide või vahendite kohandamine • Kohandamise eesmärk on kohandada tööandja tööruume või -vahendeid puudega inimesele sobivaks. • Tööturuamet maksab tööandjale 50 protsenti tehtud kohanduse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 30 000 krooni. • Tööleping peab olema sõlmitud määramata tähtajaks ning töösuhe peab kestma vähemalt kolm aastat. Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine • Töötule ostetakse vajalik abivahend, ilma milleta töötul ei ole oma puude tõttu võimalik tööülesandeid täita. Abivahend antakse kasutada korraga kolmeks aastaks, hiljem on võimalik lepingut pikendada. Abistamine tööintervjuul • Teenus töötule, kes vajab oma puudest tulenevalt abi tööintervjuul suhtlemiseks. Tugiisikuga töötamine • Teenus töötule, kes vajab töötamisel puudest lähtuvalt abi ja juhendamist. Teenuse eesmärk on töölerakendumise soodustamine, mitte pikaajalise tugiteenuse osutamine, seetõttu on tugiisikuga töötamise aeg piiratud ning aja jooksul väheneb. • Seda teenust saab 12 kuu jooksul – esimesel kuul 8 tundi päevas, teisel kuul 4 tundi päevas ja 3.–12. kuul 2 tundi päevas. Tööturuamet tasub tugiisikule 40 krooni tunni eest. Allikas: www.tta.ee |
