Veel neljapäeval raius toona ametis olnud keskkonnaminister Villu Reiljan kui rauda, kaitstes vahetusi looduskaitsemaadega: «Meie peame õigeks, et saame kaitsealused maad enda kätte. See on meie poliitiline tahe, mis on seaduses kirjas.» | | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | xxx
Tuleks kõik need tehingud tühistada, siis kaotaksid ka tegelikud niiditõmbajad oma altkäemaksudeks m...
Leo Levala
Üks afäär oli aastaid tagasi Vilsandil. Üks väiksem vend vallandati korruptsiooni pärast, kuid kait...
|
|
Samas selgub kas või põgusast analüüsist, et mitmel korral riik küll omandas erakätest kaitsealuse krundi, aga vastutasuks andis jällegi looduskaitseliselt tähtsa kinnistu.Nagu kinnisvarabörs Lisaks paistab, et nii mõnegi kinnistu omandamisel tegutsesid maa-amet ja tema ümber koondunud neli-viis ettevõtjat kui kinnisvarabörs. Too aga soov meie kätte, küll me ühe või teise maatüki riigilt välja kaupleme! Saarlasest ettevõtja Tullio Libliku firma Saarte Investeering, vahi all oleva ärimehe Einar Vettuse firma Iru Jõekääru Osaühing, aga ka Merkoga seostatud osaühingud Woody ja KV-Tarantel võisid olla nii mõnigi kord vahendajad sootuks mõjukamatele ostjatele. Praegu pole selge, kelle soov võis olla esimene. Kas vahendaja pakkus kaupa lõpp-ostjale või äkki hoopis otsiti vahetuskrunt välja varasema tellimuse alusel? Nii teeb Vettuse firma Iru Jõekääru OÜ mullu 1. aprillil avalduse kinnisturaamatule ligi seitsmehektarise krundi kohta Roostal Läänemaal. See pikaks venitatud maasiil asub otse kuulsa Roosta puhkeküla põhikrundi ja mere vahel. Kuulub see riigile ja on osa Nõva maastikukaitsealast. Napilt kuus nädalat hiljem esitab puhkeküla omanikfirma Swedest Motel Group avalduse krunt oma nimele kirjutada. Järelikult mõne nädalaga on äri tehtud. Võib-olla on Vettus lihtsalt üliosav müügimees, aga võib-olla… Roosta puhkeküla juht Indrek Otti lausus, et ega tema sellest maatehingust suurt midagi ei tea. Asja ajas rohkem puhkeküla poolte aktsiate omanik Koit Uus – Res Publica toetaja ja Haapsalu Uksetehase suuromanik. Uus eile telefonile ei vastanud. Ta pole aga ka ise maavahetusskeemides uustulnuk. Lisaks sellele omandas Uus isegi paar krunti Tallinna kesklinnas, andes vastu krundid Pirital. Aga Otti möönis, et puhkeküla oli juba mitu aastat otsinud võimalust saada selle krundi omanikuks. «Me oleme seda [krundiostu] mitu aastat ajanud, et mitte lasta seda teistel täis ehitada,» ütles Otti. Otse poleks müüdud Nüüd saab puhkeküla uue krundi arvel oma laienemisplaani teoks teha. Ja teha õnnestub neil seda maa-ameti lubatud maavahetustehinguga. Iru Jõekääru OÜ omandas selle alguses riigile kuulunud krundi vahetuskaubana kinnistute eest Tallinnas Pirita jõe ääres ja Võrumaal. Läänemaa keskkonnateenistuse juht Koit Latik kinnitas, et kui Roosta puhkeküla oleks seda riigi omanduses olnud krunti nii-öelda otse tahtnud osta, siis poleks neile seda tõenäoliselt müüdud. Latiku sõnul kohalik keskkonnateenistus küll protestis kaitseala koosseisus oleva riigimaa loovutamise vastu eraomanikele, kuid ministeeriumi Tallinnas nende arvamus ei huvitanud. Sama stsenaarium kordub Roostast mõned kilomeetrid eemal Dirhamis. Neil kahel krundil ja külal on üks ühine nimetaja – jumalikult kaunis ja inimesest puutumata liivarand ja männimets. Dirhamis saab osaühing Woody mais 2005 (jällegi vahetuskaubana) enda kätte kolm hektarit liivarannaga maad. Kulub vähem kui kolm nädalat ja krundil on uus ostja – riigikogu liikme Harri Õunapuu firma Hagudi Kruus. Õunapuu ei taha neist asjust eriti rääkida, kinnitades, et tema poeg on rohkem kinnisvara peal. Ta kinnitab aga, et kuna juba kuus aastat tagasi ostis ta Dirhami paar krunti, siis palus ta pojal nüüd võimalusel muretseda ka naaberkinnistu. Jällegi märgib Läänemaa keskkonnateenistuse juht Latik, et kinnistu on väärtuslik Natura hoiuala, ehitada seal suuremale osale maast ei tohi ning kui Õunapuu oleks tahtnud seda otse riigilt osta, siis poleks riik seda ilmselt lubanud. Latik kordab taas, et kohalikud keskkonnakaitsjad olid selle krundi vahetuskaubaks andmise vastu. Maa-ameti ümber koondunud tuumikvahendajad said looduskaitselisi krunte ka näiteks Tallinnas Nõmme-Mustamäe maastiku kaitsealal. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Olavi Etverk põhjendas looduskaitsemaadest loobumist sellega, et piirangud on erinevad ja mõnikord vahetatakse rangema piiranguga krunt leebema vastu. Seletada ei osanud Kuidas aga ministeerium andis vahetuskaubaks krundid, mille loovutamisele olid kohalikud ametnikud vastu, seda Etverk seletada ei osanud. Maa-ameti kinnisvarabörsi hüpoteesi võib kinnitada ka näide «suure augu» kinnistust Haapsalu kesklinnas. Libliku firma sai selle vahetuskaubana Pirita maade eest mullu märtsis. Mõne nädalaga müüs ta selle edasi jäätisetootja Balbiino juhi Riho Niilsi firmale. Asi käis suurema kärata, kuigi kindlaid tahtjaid sellele oli veelgi. Erinevalt kiirustavast Liblikust on Niilsil tõsine huvi. Ta ostab naaberkrunte kokku ja valmistub ehk isegi Selverit võõrustama. Niilsi tennisepartner on endine keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare. Info on tänapäeval üliväärtuslik kaup. Niisamuti on Liblik kiirelt loobunud keeruka vahetustööga kätte võidetud kruntidest Narvas ja Pärnus ning Tallinnas.
> Loe edasi |
