| Kuigi sotsiaalministeerium pingutab mitteaktiivsete inimeste tööle rakendamise nimel, on ainult 11 protsenti neist tööleminekust huvitatud, teatas Eesti Raadio. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | tööotsija
See küll normaalne ei ole,et inimene ei jõua endale korterit osta,veel hullem korterit üürida.Mina k...
Krissu
Mina käisin terve ülikooli ajal tööl. Olin klienditeenindaja ja sain graafikut muuta vastavalt loeng...
|
|
Statistika arvab mitteaktiivsete sekka nii kooliõpilased, lapsega kodus olevad emad kui ka pensionärid. Üle poole mitteaktiivsetest on 15-24-aastased noored, kellest paljud alles koolis käivad. Sotsiaalministeerium leiab, et nemad võiksid tööd teha küll, edastas raadio. «Oluline on kõrvale vaadata just teiste riikide võrdlust ja Eestis tõesti on palju suurem see protsent mitteaktiivseid just noorte vanuserühmas, kes ei tööta,» ütles ministeeriumi tööpoliitika info- ja analüüsiosakonna juhataja Siiri Otsman. Eestis on see protsent 64, Euroopa Liidus aga 56. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Janno Järve täpsustas, et põhikooliõpilane ehk ei peaks tööle minema, küll aga tuleks töökoht leida ülikooli kõrvalt. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on viimasel aastal üha rohkem noori ülikooli kõrvalt tööle läinud ja pigem on see murettekitav tendents, sest enamasti ei käi nad tööl oma erialaga seotud kohal, vaid teevad seda äraelamiseks. Murettekitavalt suure osa ehk ligi paarkümmend protsenti mitteaktiivsetest moodustavad inimesed, kellel on mingi haigus või puue. Sotsiaalministeerium on seda meelt, et puuetega inimestele tuleb pöörata suuremat tähelepanu ning nende jaoks on ka eraldi tööturuteenused välja töötatud. Janno Järve hinnangul on üks tõhusamaid võimalusi mitte-aktiivsete tööturule toomiseks paindlike töövormide kasutamine.
Toimetas Mirjam Mäekivi, Postimees.ee |
