|
Haiguse tekkes on võtmerollis meessuguhormoonide mõju ja rasunäärmete
küpsemine, kirjutab Tartu ülikooli nahahaiguste kliiniku arst-teadur Maigi
Eisen Pärnu Postimehes.
Seborröadermatiidi arenguga seostatakse nahal elavat pärmseent
Pityrosporum ovale, mis asustab rasunäärmetega rohkelt varustatud
nahapiirkondi, eriti juustega kaetud peanahka, ülakeha ja nägu. Soodustavate
tegurite korral võib ka normilähedane Pityrosporum ovale hulk nahapõletikku esile
kutsuda.
Haiguse tekkimise juures on oluline rasunäärmete aktiivsus,
mida omakorda mõjutavad meessuguhormoonid. Kõõm võib kaasneda mitme haigusega,
mille korral rasueritus suureneb, eriti
südame-veresoonkonna haigustega, kroonilise alkoholismi ja aidsiga. Haiguse
arengut soodustavad pärilik eelsoodumus, bakteriaalsed nakkused, pikaajaline nahale
määritavate hormoonide kasutamine ning väsimus ja stress.
Nahapõletiku kolded tekivad kohtades, kus on rohkelt
rasunäärmeid: juustega kaetud peanahal, näol, rinnaku piirkonnas, abaluude
vahel, nahavoltides (kaenla- ja rindade all, kubemes). Haiguse korral on nahk
väga rasune ja sellel foonil moodustuvad määrdunudhallide kettudega kaetud
põletikukolded, mis väga tugevalt sügelevad.
Seborröadermatiit algab tavaliselt juustega
kaetud peanahalt ja esimene haigustunnus on silmaga nähtav valkjas ketendus
(kõõm). Punetavad ja rasuste kettudega kaetud kolded levivad mõnikord
kõrvadele, kaelale ja väliskuulmekäiku.
Näole ilmub punetus ja ketendus tavaliselt samal ajal kui
juustega kaetud peanahale. Esmalt kahjustub kulmualune nahk, aga ka nina ja suu
ümbrus. Haiguse arenedes lisanduvad punetus ja väikesed valkjad rasused ketud
laugude servadel. Rinnale, aga ka abaluude vahele tekivad punakaspruunid
rasuste kettudega kaetud naastud, mis tavaliselt laienevad.
Kõõmast aitavad jagu saada päikesepaiste ja puhkus, samuti
tuleb vähendada stressi.
Toimetas Teelemari Loonet, PM Online |