| Samuti pidas Vane idee teostumist tulevikumuusikaks. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Alar
gps seadme põhine saab olla see küll, sest seade ise saabki teada kus ta asub talletab omale mällu i...
Alar
icc, mul on kiirusepiirik peal , nimelt , kui sõidan üle 100 ja õues on küllaltki soe läheb mul moot...
|
|
Postimees Online’i üleskutsele liiklusolukorra parandamiseks ettepanekuid teha reageerinud kommentaator Suva kirjutas, et autodesse võiks paigaldada kohustuslikuks korras seadmed, mis hakkavad kiiruseületuse korral röökima. «Autodesse paigaldataks seadmed, mille tükihinnaks (masstootmise tõttu) jääks ca 4000 EEKi. Ilma selle seadmeta sõit on ebaseaduslik,» pakkus Suva. «Seade ise on väike must karbike, mis käib armatuurlaua alla. Ta sisaldab endas Eesti liikluskaarti ja GPSi (üleilmne asukohamääramissüsteem - toim).» Seade teaks, nii seda, kui kiiresti ja kus juht sõidab, kui ka vastava teelõigu kiirusepiiranguid. «Kui sa ületad lubatud kiirust rohkem kui 20 sekundit (et lubada ohutuid möödasõite), siis hakkab seade sea kombel röökima. Alguses vaiksemalt, aga järjest valjenevalt. Röögib seni kuni sa kiiruse uuesti alla võtad.» Seadmel võiks Suva hinnangul olla turvaelemendid, et seda lõhkuda ei saaks, samuti võimalus kaarti interneti või raadioside vahendusel uuendada. Idee elluviimiseks tuleks lugeja hinnangul kehtestada seadus, mis keelab taolise seadmeta auto müügi. «Vanade autode omanikele antakse aasta või kaks aega see seade endale soetada või auto maha müüa ja bussiga sõitma hakata.» Põhja prefektuuri liiklusosakonna juhtivspetsialisti Villu Vane sõnul on mõttes väike iva ja ta pakkus, et tulevikus võibki kommentaatori pakutud idee ellu viidud saada. «See seade ei pea ilmtingimata röökima,» kommenteeris Vane. Tema sõnul saaks tekitada ka seadme, mis toimib nagu auto mootori pöördekiiruse reguleerija ja seisab selle eest, et sõiduk ei saa üle 20 kilomeetri võrra tunnis lubatud maksimumkiirust ületada. Ta pakkus, et juht ei peagi mõne väljakannatamatu häälitsuse abil teada saama, et ta kiirust ületab, vaid kõik rikkumised talletataks andmebaasi. «Kord ööpäevas käiks andmetekontroll. Kui leitakse, et oled kiirusrežiimi rikkunud, saab sellest teada otsuse kujul,» pakkus Vane lahendusvõimalusi. Vane ei pidanud tõenäoliseks, et taolised seadmed autodesse siiski lähema viie aasta jooksul jõuavad. Ta pidas võimalikuks, et seadmed võivad tulla initsiatiivina välismaalt, kuid ei välistanud ka, et Eesti kui tehnoloogiliste lahenduste osas eesrindlik maa võib ise initsiatiivi näidata. Siiski väitis Vane, et pooldab ise enam ideed, et inimesed hakkaksid vabatahtlikult korralikult liiklema. Taolise idee käis Postimees Online’is välja kommunikatsioonibüroo Powerhouse konsultant Urho Meister. Vane sõnul oleks see muuhulgas kõige odavam lahendus liikluskultuuri parandamiseks ja inimelude säästmiseks. «Prooviks seda näiteks sellest nädalavahetusest suve lõpuni ja kui see ei aita, vaataks, mis edasi saab,» pakkus ta. Tema sõnul on selle idee võlu muuhulgas, et see ei tähenda kellelegi lisakulu, vaid pigem kokkuhoidu. Kokku hoitaks nii muuhulgas närvirakkude, aga ka kütusekulu osas. Postimees Online tegi üleeile üleskutse, mille kohaselt ootab oma lugejatelt konkreetseid ettepanekuid, kuidas kriisi liikluses lahendada. Oma ettepanekud, arvamused ja soovitused tuleks saata e-kirjaga aadressile 1339@postimees.ee või lisada üleskutseloo kommentaaridesse. |
