| Kui Eesti võimud asusid Tallinnas teisaldama nõukogude sõduritele pühendatud pronkskuju, võisid nad eeldada et kohalikud vene päritolu inimesed tulevad tänavatele meelt avaldama, alustab The New York Times oma artiklit Eestit tabanud küberrünnakutest. Samamoodi teati aga kogemusest ka seda, märgib ajaleht viitega CERT Eesti juhi Hillar Aarelaiu sõnadele, et «kui tänavatel käib võitlus, siis hakkab võitlus käima ka internetis». Lõppude lõpuks on internet inimestele siin peaaegu sama oluline kui vesi kraanis: seda kasutatakse rutiinselt hääletamiseks ja maksude maksmiseks, aga ka mobiiltelefonide abil ostutehingute sooritamiseks võik parkimise eest maksmiseks, tutvustatakse ameeriklastele Eesti olusid. Pronksõduri teisaldamisele järgnenut võib väljaande sõnul kirjeldada kui esimest sõda küberruumis – kuu aega kestnud kampaania, mille niidid viivad eestlaste sõnul Venemaale ja isegi sealse presidendiadministratsioonini. Vene valitsus viimast küll eitab, lisab ajaleht. Eestisse saabusid rünnakute ajal abi pakkuma ja digitaalajastu kübersõja kohta rohkem teavet hankima arvutiturbe eksperdid NATOst, Euroopa Liidust, USAst ja Iisraelist. Pentagoni arvutivõrkude ja informatsiooni integratsiooni osakonna asejuht Linton Wells II toonitas, et see juhtum võib saada «veelahkmeks moodsa ühiskonna haavatavuse teadvustamisel avalikkuses» ja on juba praegu tõmmanud endale «paljude inimeste tähelepanu». Michigani internetiturbefirma Arbor Networks mõõtis kümnete rünnakute võimsust – kümme kõige suuremat neist saatsid Eesti võrkudesse andmepomme mahus 90 megabitti sekundis kümme tundi järjepanu. See on samaväärne näiteks Windows XP operatsioonisüsteemi allalaadimisega iga kuue sekundi tagant kümne tunni vältel. Ameerika internetiturbe ekspert Bill Woodcock jagas Eestis rünnakuid tõrjunud IT-spetsialistidele kauneid kiidusõnu. «Hillar ja tema poisid on head,» märkis ta, olles ise rünnakuid jälginud. «Pole olemas palju teisi riike, kes suudaksid sellega võidelda sama rahulikul professionaalsel tasemel kui tema.» Samas nendib ka NYT, et kõik asjad ei töötanud küberrünnakute ajal Eestis siiski veatult: näiteks tuli päevadeks sulgeda suur osa Eesti võrkudest välismaal elavatele kasutajatele. Viimastel aastatel on küberrünnakuid seostatud peaasjalikult Lähis-Ida konflikti ja serblaste-horvaatide vaheliste tülidega. Kallale on kiputud aga ka Pentagoni ja NASA, samuti ülikoolide ja uurimisasutuste süsteemidele. USA Teaduste Akadeemias sel aastal toimunud konverentsil rääkisisd militaarstrateegia eksperdid, et infosõjatarbeks on rünnakuprogrammid välja töötanud nii Hiina kui ka Venemaa, sama tööd on aga alsutatud ka Ühendriikides. Küberrünnakud Eestile pole veel lõppenud, aga nende hulk ja intensiivsus on vähenenud, peaasjalikult on ründajate tähelepanu nüüd pankadel, märgitakse NYT esiküljeloo lõpus. Samas on spetsialistide sõnul selge, et tulevikus hakkab poliitiliste pingete kasvades järjest enam esinema ka kallaletunge kübermaailmas. Toimetas PM Online |
