Tallinna halduskohus rahuldas Pärnu maavanema protesti ja tühistas Pärnu randa kavandatava korterhotelli September ehitusloa, linnavalitsusel on õigus esitada 30 päeva jooksul ringkonnakohtule apellatsioonkaebus.

Kohtunik Aivar Koppel leidis, et planeeringujärgse 5200-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga spordikompleksi asemel on linnavalitsus andnud loa kolm korda väiksem spordihoone rajada, kirjutab Pärnu Postimees.

«Spordikompleksist on saanud apartementhotelli rudimentne osa, mida ehitusprojekti arhitektuurse osa punkti 2.2. kohaselt on võimalik ehitada eraldi järguna ka pärast hotelli valmimist,» tõdes kohtunik.

Ehitusloa vaidlustanud maavanem Toomas Kivimägi leidis, et linnavalitsus ja YIT Ehitus soovivad avalikuks ja ühiskondlikuks kasutamiseks ette nähtud kinnistule rajada kortermaja, mis ei ole kooskõlas volikogu kehtestatud detailplaneeringuga.

Planeering näeb Ranna puiestee 7 ette spordi- ja vaba aja veetmise keskuse, mis koosneb jõu- ja aeroobikakompleksist, sise- ja välisujulakompleksist ning keegliradadest ja squashiväljakutest.

Kivimägi ütlust mööda on miljööväärtuslikult oluline, kas Ranna puiestee 9 asub 16 meetri kõrgune viiekorruseline kortermaja või niisama kõrge kolmekorruseline spordikompleks, mida nõuab planeering.

«Viiekorruseline kortermaja on piirkonda sobimatu,» leidis Kivimägi. Samuti pidas ta lubamatuks, et linnavalitsus on korruste arvu määramise delegeerinud ehitusprojekti koostajale.

Kivimägi juhtis kohtu tähelepanu sellele, et valitsus on kehtestanud supelrandadele tervisekaitsenõuded, mille järgi peab autode parkimisplats asuma vähemalt 50 meetri kaugusel supelranna puhkealast, kuid mitte lähemal kui 100 meetrit veepiirist.

Supelranna puhkeala ja parkimisplatsi vahel peab olema kõrghaljastus. Kuigi linnavalitsus ja YIT Ehitus väitsid, et need nõuded on täidetud, andis kohtunik õiguse maavanemale.

Demokraatia on linnavalitsusele koormav

Pärnu linnavalitsuse arvates ei määrata detailplaneeringuga hoone kasutusotstarvet, vaid ehitusõigust, milleks on krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pind ja hoonete lubatud kõrgus.

Linnavalitsus usub, et ühiskondliku spordihoone ehitamine polnud 1999. aastal, kui detailplaneering kehtestati, volikogu tegelik soov. «Sellisel juhul poleks ju maa sihtotstarve ärimaana määratud,» argumenteeris linnavalitsus.

Kohtunik Koppel nimetas linnavalitsuse väidet meelevaldseks. Samuti kritiseeris ta linnavalitsuse seisukohta, mille järgi piisab planeeringus suurimast ehitusalusest pinnast ja kõrgusest ning kõike ülejäänut võib linnavalitsus projekteerimistingimustega täpsustada.

«Selline käsitlus on äärmuslik oma juriidilises ebakorrektsuses (et mitte öelda nihilismis) kõrvalekaldumise tõttu sellistest planeerimisseadust läbivatest printsiipidest nagu avalikkus, demokraatlikkus, üksikute ja üldiste huvide kokkulepe jt,» kirjutas kohtunik.

«Võib ka öelda, et demokraatia kui rahvale võimaluse andmine sekkuda planeerimismenetluses linna ruumilise arengu otsustusprotsessi on osutunud linnavalitsusele koormavaks.»