Rosenzweig toob välja, et ideaalvalemeid, mida sageli lubavad igasugused äriraamatud, pole olemas. Keskkond on pidevalt muutuv, mistõttu läbikukkumiskindlat strateegiat pole kusagil. Seda isegi siis, kui eelnevalt on tegeletud põhjalikult erinevate ettevõtete analüüsimisega, kirjutab Postimehe lisaväljaanne Otsustaja. Sellise olukorra põhjuseid tuleb otsida tõsiasjast, et edukuse toonud otsused on tihti tehtud ebakindlates oludes ning neid on mõjutanud ka väljaspool inimese või ettevõtte kontrolli olevad tegurid. Tulenevalt pidevast konkurentsist ei pruugi ka head otsused viia heade tulemusteni, väärotsus võib aga tuua suurt kasu, sest väliskeskkond muutus. Seetõttu tuleks strateegilistel juhtidel mõelda selgelt ning vaadata, millise kvaliteediga otsus on sündinud. Ainult kasumis ettevõte on hea? Kõige olulisem viga ettevõtete analüüsil on aga Rosenzweigi järgi ettevõtte halo, mis räägib tendentsist teha spetsiifilisi järeldusi üldmulje põhjal. Kuidas see kajastub ettevõtluses? Kui kujutada ettevõtet, millel läheb hästi – käive kasvab, kasum samuti, siis sellest on lihtne järeldada, et ettevõttel on hea strateegia, visionäärist juht, motiveeritud töötajad, hea klienditeenindus, elav kultuur jne. Kui aga ettevõtet tabab äkitselt langus – müük väheneb, kasum muutub kahjumiks, järeldavad inimesed meelsasti, et strateegias läks midagi valesti, töötajad pole firmast huvitatud, klientidega käiakse halvasti ümber, firmakultuur on kliendivaenulik jne. Tegelikult pole aga midagi muutunud – lihtsalt ettevõtte majandustulemused mõjutavad üldist muljet, nende alusel antakse hinnang ka strateegiale, juhtidele, töötajatele, kultuurile ja muudele elementidele. Rosenzweig toob näiteks Cisco, mis 1990. aastate lõpus kasvas ülikiiresti. Kõik ülistasid ettevõtte tegevust. Kui mull lõhkes, tegid samad inimesed teistsuguseid järeldusi, ehkki lähemal uurimisel polnud firmas mitte midagi muutunud. Firma tegi hoopis suuri ümberkorraldusi, mis võimaldasid taas tõusta kasumisse. Sama lugu oli ABBga – kui ettevõttel läks hästi, siis olid strateegia ja juhid tunnustatud; kui mitte, oli selles kõik valesti, ehkki tegelikult polnud ettevõttes muutusi olnud. Ehk siis päris paljud järeldused, mida teeme, on tuletatud millestki muust – kindlast ja konkreetsest asjast, milleks on majandustulemused. Seega pole need elemendid, mille headusest räägime, mitte ettevõtte edukuse sisendid, vaid hoopis me räägime nendest kui tulemustest, mis põhinevad majandustulemustel. Tahaks aga teisiti: majandustulemused peaksid olema hea strateegia, kultuuri, juhtide tagajärg. Mitte aga eeldus. Haloefekti vältimiseks tuleks pigem küsida, et kui ma ei tea, kuidas ettevõttel läheb, siis mida ma arvaksin ettevõtte strateegiast, selle elluviimisest, kliendisuhtlusest ja kultuurist? Kui need vastused tulevad majandustulemusest, on tegemist ringikujulise loogikaga. Haloefekt mõjutab ka uurimistöösid. Rosenzweigi kinnitusel on päris paljudes teadusajakirjades teadlased eksinud määratlemisega, mis tegelikult ettevõtte heaks teeb ning on teinud majandustulemuste põhjal järeldusi, kui hea või halb on ettevõte. Sel juhul on aga tegelikult toetutud hilisematele intervjuudele, kirjutistele lehtedes, ärinäidetele, mis ongi kõik omavahel sarnased. Seega saab ütelda, et edukaid ettevõtteid kirjeldati samal viisil, mitte et vastavad faktorid mõjutasid edukust. Väikesed edulood Samuti on turumajanduses tootlikkus relatiivne, mitte absoluutne. Edu või läbikukkumine sõltuvad ettevõttest endast, nagu ka rivaalidest. Kui firma parandab oma protsesse ja tooteid, kuid teeb seda aeglasemalt kui konkurendid, on tulemuseks konkurentidest kehvemad majandustulemused. Nagu General Motors. Maailma nüüdseks teine autofirma pole kindlasti halvem, kui ta oli aastal 1960 – paremad ja ohutumad autod, suuremad müügimahud. Samas on konkurendid liikunud märksa kiiremini. Seega ei saa ettevõte järgida kindlaid tegevussamme, ilma et konkurente järgiks. Kuna tulemused on suhtelised, ei saa ettevõte iialgi edu saavutada, kui ei tee riskantseid otsuseid ning jälgiks vaid ettemääratud edu saavutamise valemit. Ebameeldivaks tõeks on see, et ettevõtte tulemuslikkuse puhul on suur osa teguritest väljaspool kellegi kontrolli, kuid ka neid peavad ette vaatavad juhid arvestama. Haloefekt mõjutab ka ootuseid, et ettevõte võib saavutada pikaajalise edu. Kui vaadata ettevõtteid, siis headele tulemustele ühel perioodil järgnevad tagasihoidlikumad perioodid. Pidevat pikaajalist edu pole enamasti võimalik saavutada, sest turumajanduses tulevad samale turule konkurendid, kes kopeerivad liidri tooteid, samuti liiguvad töötajad. Enamasti pole ettevõtted konkurentsi tõttu pikaajaliselt edukad. Küll on aga kauaaegselt edukad ettevõtted suutnud siduda kokku palju lühiajalisi edulugusid, mitte et nad oleks suutnud avastada pikaajalise edu saladuse.
> Loe edasi |
