|
Pärnumaa ekspresskataloogist võib leida ligikaudu saja ehitusfirma
kontaktandmed, teise niisama suure hulga moodustavad ettevõtjad, kes ei ole
ennast reklaamimisega vaevanud. Lisanduvad veel firmad, mille peakontor asub
mujal Eestis, kirjutab Pärnu Postimees.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | T? Järgmise artikli võiks PM kirjutada elamute maksumusest.
Miks on ehitus nii kallis?
Võimatu on tav...
Karl kõige ehedam näide"ehitus kvaliteedi" tasemest on Tallinnas nn, Smuuli sild ehitab, poliitikute ja ...
|
| Statistikaameti andmeil ehitusmahud linnas ja maakonnas järjest kasvavad,
tingides üha suurema tööhõive ja tuues ehitusobjektidele juhutöötajaid. Firmad
põhjendavad inimeste tööle võtmist tänavalt sellega, et õppinud töötajad on
välismaal.
See on otsitud vabandus. AS Gustafi nõukogu esimees Kalev Päit kinnitab, et
välismaale suundunud ehitajad on Eestisse naasmas. Palgad on siin küll veidi
väiksemad, kuid perega koos elades moodustub siiski üks leibkond, mille
toidulaua eest hoolitsetakse ühiselt.
«Kaob vajadus saata kodustele raha ja hoida samal ajal endal välismaal hinge
sees,» põhjendab Päit. «Ja külmkapist ei rända õlled siis üksikuks jäänud
naisterahvast haletseva naabrimehe kõhtu.»
Halva kvaliteediga hooned kerkivad Päidi arvates seepärast, et paljud
ehitusfirmad hoiavad kokku nii töötasude kui kasutatavate ehitusmaterjalide
arvelt, peale selle lisanduvad juhtimisvead.
Palkadega on segadusi
Hea ehitaja peab saama oma töö eest korralikku palka. «Kui palka ei ole, on
mehed kadunud ja asendustöölised teevad tahes või tahtmata praaki,» räägib Päit.
«Ehitist ei saada tähtajaks valmis, samal ajal tekivad ettevõttel võlad ja
arusaamatused tellija ning peatöövõtjaga. Kiirustatakse, tulemuseks on praak ja
firma hilisem pankrot ning palgata jäänud töömehed.»
Päidi arvamusega on päri ehitusmehed, kes on töötanud Pärnu mitmes
ettevõttes. Nad ütlevad, et töölised jooksevad ühest firmast teise, kui ettevõte
jätab palga maksmata või kui töötasu ei ole konkurentsivõimeline.
Töötasu suurus ja palga väljamaksmine on mitmes ettevõttes probleem.
Ehitusmees Rein Tark kirjeldab, kuidas ta ühe tuttava alluvusse tööle minnes
kuulis küll jutte ilusast palgast, kuid ehitise valmimisel jättis poliitikust
firmajuht töötasu maksmata. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata on
ehitusmeistril mõni aasta tagasi teenitud raha saamata. «Olen sellele juba käega
löönud,» rehmab Tark.
Väikefirma omanik Peep Sepp nimetab oma kõige õõvastavamaks kogemuseks
juhtumit, kui ta ehitusmeeste brigadirina pidi Tallinnas tööandja kontoris
kaheksa tundi meeste väljateenitud töötasu ootama.
«Asi läks päris hulluks. Tööandja keeldus raha maksmast ja kutsus mingid
kandid kohale. Äärepealt oleks kakluseks läinud,» kirjeldab Sepp.
Ehitajana leiba teeniv Janno ütleb, et oma põhitöökohas – ehitamisega
tegelevas aktsiaseltsis – on ta töötasu väike, toimetulekuks käib ta koos
tuttavatega pärast ametliku tööpäeva lõppu teistelgi objektidel. Nii venivad
tööpäevad pikaks ja töö kvaliteet loomulikult kannatab.
Kvaliteet kui mõjutusvahend
Kvaliteet kujunebki sageli hoovaks, mille abil tellijad proovivad
töövõtjatele raha maksmisest kõrvale hiilida. Ehitusjärelevalvaja Peeter Ööpik
teab rääkida, et harvad pole juhtumid, kui tellijad väidavad, et ehituskvaliteet
on madal, ja keelduvad tööde vastuvõtuakte allkirjastamast.
«Alla kirjutatud aktide alusel makstakse aga töövõtjale raha. Pole akti, pole
ka raha,» kirjeldab Ööpik. Ehitusjärelevalvaja kinnitusel ei hoia osalised
selliste vaidluste puhul kokku energiat ega raha.
Kapriissed tellijad on pinnuks silmas arhitektidelegi. Tiit Raev Pärnu
arhitektuuribüroost Arcus Projekt tunnistab, et temal on olnud ainult üks
ebameeldiv juhtum, seegi õnneks kohtusse ei jõudnud, sest osalised leidsid
kompromisslahenduse, kuid kolleegidel on rikkalikult kogemusi tellijatega,
kellega nii töövõtja kui arhitekt on hädas.
«Kuidas saab tellija avastada alles maja valmimisel, et katuseakende üldpind
on väiksem, kui ta soovis,» väljendab arhitekt imestust. Ometi tahtis üks
inimene Pärnus maksmisest kõrvale hiilida just sellise põhjendusega.
Raevu sõnade järgi on rohkem muret ehitusfirmadega, mis kasutavad
projekteerimisel ette nähtud materjalide asemel odavamaid ja ebakvaliteetsemaid.
Nii kannatab ehituskvaliteet ja firmad vaidlevad pärast töö vastuvõtmist juba
ehitusgarantii üle, mis seaduse järgi peab olema vähemalt kaks aastat.
«Raske on firmajuhtidega, kes ei mõista, et arhitekt on projekteerimisel
valinud materjalid, lähtudes nende vastupidavusest ja sobivusest kohalikku
kliimasse,» teadis Raev.
Üha rohkem tellija ja töövõtja vahel puhkenud vaidlusi jõuab kohtusse. Pärnus
töötav riiklikult atesteeritud ehitustehniline ekspert Ain Birk kinnitab, et
kohtueksperdina tal tööst puudust ei ole.
Birgi ütlust mööda vaieldakse viimasel ajal ehitustööde kvaliteedi üle, selle
varjus proovitakse ka maksmisest keelduda. Enam ei lepita ainult esimese astme
kohtu otsusega, osalised lähevad sobivat lahendit oodates tihti riigikohtuni
välja. |