Kohtun Jaanus Ritsoniga rulluisuklubist ABEC Pronksi tänaval asuvas poes Surfhouse – ikka selleks, et kohapeal varustust vaadata ja tänu sellele ka jutust paremini aru saada. Sest varustus on rulluisutamise A ja O, eriti just kaitsevahendid. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | asdf
Ongi, on vaja õppida kukkuda, ise käisin judos ühe aasta. Selle ajaga sai kukkumis selgeks. Seda ei ...
|
|
«Kui ostetakse esimesed uisud, tuleb alati muretseda ka kiiver ning põlve- ja küünarnukikaitsmed,» ütleb Ritson. Nimetatud kaitsmed on mõeldud rulluisutamisel kaitseks kõige liikuvamatele ning õrnematele liigestele. Ja sellest, et pead tuleb kaitsta, saab igaüks aru.Plaastrirull tasku Rulluisutamisel on kõige suuremaks traumaks, teadagi, kukkumine asfaldile. Sellepärast on ka algajatele mõeldud kaitsmed pisut suuremad ja kohmakamad, et kukkudes liigeseid paremini kaitsta. «Edasijõudnutele mõeldud pisut kallimad kaitsmed on rohkem kehakuju järgivad, kergemad ja ka õhemad, sest kogenenum sõitja oskab vältida ohtlikke olukordi ja ka kukub vähem,» kinnitab Ritson. Mis aga ei tähenda, et odavamad kaitsmed kehvemad oleks, nende ülesanne on pakkuda suuremat kaitset põrutuste ja lohisemise eest. Eelkõige on need siiski mõeldud algajatele, kelle sõiduasend ei ole päris sportlik. Poes ringi vaadates võib näha, et uiske on mitut sorti ja eri hinnaklassis. Rulluisud jagunevad algajate ja edasijõudnute uiskudeks ning eraldi on veel trikiuisud. Ritsoni sõnul tuleb rulluiske valides arvestada asjaoluga, et igaühele kõik uisud ei sobi, ning sestap tuleb proovida mitmeid, et leida just oma jalakujule sobiv. Rulluisk koosneb sisesaapast ja kestast. Sisesaabas on algul jalas pisut ebamugav, sest on üsna sirge siluetiga, kuid see venib. Esimestel sõitudel soovitab Ritson alati kaasas kanda plaastrirulli (teip-plaaster), sest niipea kui on tunda, et saabas hõõrub, tuleb kannatada saanud koht ära plaasterdada. Tänu sellele saab vältida ville, mis paranevad paar nädalat, mille jooksul on uisutamine valulik. Sisesaabas venib piisavalt jala järgi paari-kolme korraga. Juhul kui see muutub liiga suureks, võib panna saabaste sisse topelt sisetallad, et uisud tihedamalt jalas püsiks. Mida rohkem on jalal ruumi saapa sees liikuda, seda kiiremini tekivad jalale hõõrumisest villid. Veel üks võimalus ville vältida on uiske valides vaadata, et jalale toetudes oleks raskuskese täpselt rulluisurataste peal ehk raami keskteljel. Nii ei vaju uisk jalas lääpa ega tekita valulikkust pöialiigestes. Raskuskese on paigas, kui uisul saab veereda ühe jala peal. Odavamad uisud venivad kiiremini, sellepärast ei tohiks algaja endale igaks juhuks natuke suuremaid uiske osta. Edasijõudnute uisud on juba jäigemad ning suuremate ratastega, aga enne teatud sõidukogemuse omandamist neid osta ei tasu. «Väiksemate ratastega on algul kergem manööverdamist õppida, samuti veerevad rattad hool kergemini,» õpetab Ritson. Täiesti õpitav Õigeid sõiduvõtteid, manööverdamist ning ka kukkumist saab õppida algajatele mõeldud koolitustel. «Kukkumist õpitakse eraldi – muidugi mitte asfaldil –, sest seegi on osa sõidutehnikast,» räägib Ritson. «Kukkumine on olukorra teadlik lõpetamine, ja seda tuleb teha võimalikult ennast säästvalt, et vähendada traumasid. Mina olen õpetanud, et kõige parem variant juhul, kui enam muud ei aita, on keerata teelt kõrvale ja kukkuda haljasalale või mururibale.» Rulluisutaja meelespea: • Kui ostad rulluisud, osta kindlasti (või laena) ka kaitsevahendid: kiiver, randme-, põlve- ja küünarnukikaitsmed. Need kaitsevad kõige liikuvamaid ja õrnemaid liigeseid; kiivrit saad kasutada ka nt jalgrattaga sõites. • Uisud osta endale täpselt parajad, sest sisesaabas venib jala järgi. Vajadusel kasuta lisataldu, et jalg saapas ei liiguks. • Esimesi sõite tehes hoia alati kaasas plaaster, et valu tekkides kohe hõõrutud koht ära plaasterdada. Nii hoiad kokku aega ja raha, mis pärast villide paranemisele ja tohterdamisele kuluks. • Sõitma õppimist alusta platsil (nt supermarketite parkla hilisemal kellaajal), seejärel rulluisuteel ja tänaval. Võimalusel õpi professionaalide käe all, nii õpid õigeid sõiduvõtteid. • Rulluisutamine on üks kõige vähem traumasid tekitav spordiala, kui ei kuku. Kukkumist on samuti võimalik õppida; võimalusel vali muruplats, kuhu end kukutada. • Rulluisutamine on eriti sobiv naistele ja ülekaalulistele, sest ei koorma ega põruta liigeseid. Allikas: Jaanus Ritson |
