Kinnisvara

Suurenenud sissetulekud ning pankade soodne laenupoliitika on muutnud ka Jõgevamaa kinnisvaraturu aktiivsemaks ja toonud kaasa hinnatõusu, kuid kui suuremates linnades on hinnatõus olnud lausa hüppeline, siis Jõgeval on korterite hinnad võrreldes 2006. aasta teise poolaastaga tõusnud vaid kümnendiku.

Võib öelda, et Jõgeva kinnisvaraturul on veel arenguruumi ning hinnad on endiselt madalamad kui nii mõneski teises Eesti väikelinnas. Soodsamate hindade tõttu on paljud siiani mujal Eestis elanud pered soetanud endale korteri või maamaja just Jõgevamaale.

Samuti huvitutakse ka siin olevaist soodsa hinnaga maatükkidest investeerimise eesmärgil, eriti neist, mis jäävad Peipsi järve või muu, väiksema veekogu äärde.

Kuna Peipsi piirkond on arenev ning perspektiivikas, on sealsed järvega piirnevad kinnistud enamjaolt juba müüdud ning nende eest, mis veel saadaval, küsitakse 100 krooni ruutmeetri eest.

Järvest kaugemale jäävate maatükkide eest ulatub aga hind 50 kroonini ruutmeetri kohta. Seega küsitakse ühe hektari suuruse järvega piirneva maatüki eest juba keskmiselt miljon krooni. Korteritest eelistatakse pigem paremas seisukorras ja kõrgema hinnaga kortereid kui odavamaid ja viletsamas seisukorras olevaid, sest kui peres puudub oskustega remonditegija, on ehitustöölisi, keda korterit remontima palgata, raske leida. Tulenevalt Jõgeva kinnisvaraturu väiksusest müüakse suur osa kinnisvarast mitte avaliku pakkumise vormis, vaid tuttavalt tuttavale.

Kui võrrelda Jõgeva ja Põltsamaa kinnisvaraturul toimuvat, siis endiselt on Põltsamaal hinnad oluliselt kõrgemad kui Jõgeval ning Põltsamaa korteriturul ületab nõudlus pakkumise. Suuremates kinnisvaraportaalides pakuti maikuus keskmiselt 30 korterit Jõgeva linna ning vaid 6 Põltsamaale.

Hindade võrdluseks võib tuua tehtud tehingute andmeil näite: 2-toaline remonti vajav tüüpkorter Põltsamaal müüdi hinnaga 400 000 krooni, samaväärne korter Jõgeval aga ligi 200 000 krooniga. Keskmises seisukorras tüüpkorterite hinnad Jõgeva linnas jäävad vahemikku 3700-4800 krooni ruutmeeter. Suur lähilinnade hinnataseme vahe on tingitud asjaolust, et Põltsamaa korteriturul ületab nõudlus pakkumise, mis omakorda avaldab hinnakasvu osas survet kinnisvaraturule.

Korterite müügiperiood pikenes eriti talvekuudel. Kui talvekuudel jahenes ostjate huvi korterite vastu, siis majade puhul oli suhe vastupidine - huvi suurenes veelgi. Kevadel on korteriturg taas aktiivsemaks muutunud ning müügiperioodid nii korterite, kui ka majade puhul on lühenenud.

Võrreldes 2006. aasta kevadega, on oluliselt kasvanud ka huvi maamajade vastu. Eelistatakse linnadesse ja nende lähiümbrusse jäävaid maju, kuid järjest enam huvi pakuvad ka privaatsematesse ning hõredamalt asustatud piirkondadesse jäävad vanad talukohad. Kui korterite puhul olid eelistatumad paremas seisukorras ja kallimad korterid, siis majade puhul eelistatakse pigem soodsama hinnaga ja remonti vajavaid.

Maamajade ostmisel on oluliseks teguriks nii lähiümbrus kui asukoht. Plusse lisab kindlasti veekogu lähedus. Tänu soodsamatele hindadele Jõgevamaal on siinsete maamajade poole vaadanud ka näiteks Tartus või mujal linnas elavad, kuid maaelu kasuks otsustanud noored, kelle jaoks ei ole probleem käia tööle ka 50 kilomeetri kaugusele. Kui veel mõni aeg tagasi oli kaugus töökohast määravaks faktoriks maamaja soetamisel, siis tänu elatustaseme tõusule ei peeta seda enam nii oluliseks. Olulisem on pigem piirkonna infrastruktuur, st et kool, kauplus, lasteaed jääksid mõistlikku kaugusesse.

Kõige enam soovitakse maju, mille hind maal asuvate majade puhul jääb vahemikku 350 000-500 000 krooni, linnamajade puhul kuni miljon krooni. Kallimatele majadele, mille hinnaks juba 1,5 kuni 2 miljonit krooni, on nõudlus väike. Pikalt pakkumises olevad objektid on üle hinnatud ning hinna ja kvaliteedi suhe on paigast ära. Keskmiseks majade müügihinnaks oli maakonnas 670 000 krooni. Jõgeva linnas jäävad pakutavate majade hinnad vahemikku 1-1,9 miljonit krooni.

Huvi elamukruntide vastu Jõgeva linnas on seni olnud passiivne. Samuti ei olnud seni erilist huvi üles näidanud ka arendajad. Nüüdseks on algatatud mitu detailplaneeringut ning arendajail on plaanis ehitada Jõgevale nii büroohooneid, kui ka eramuid.

Põltsamaal ning linna lähiümbruses on vabade maatükkide vastu arendajate huvi olnud suur ning nii mitmedki krundid ning põllumaad on arendajaile müüdud. Seega on lähiajal kerkimas sinna ka uusi eramuid. Põllumaade osas on kohati suur defitsiit. Piirkondades, kus on loomakasvatajate-põlluharijate suurem osakaal, on vabad põllumaad juba ära ostetud.

Need põllumaad, mis jäävad maanteede äärde ning linnade lähedusse, on ostetud eesmärgiga rajada sinna elamud või ärihooned. Kui haritud põllumaa turuväärtuseks on 10 000-20 000 krooni hektari kohta, siis on olnud juhuseid, kus strateegiliselt vajalikke põllumaid on ostetud ka hinnaga 30 000 krooni hektari kohta. Äripindade turul on märgata teatud elavnemist, seda just kaubanduspindade osas.