Baltikumi kinnisvaraturg on aktiivne pea kõigis sektorites ning
märkimisväärsemad muudatused on alguse saanud pealinnadest. Järgnev ülevaade
põhinebki suures osas Tallinna, Vilniuse ja Riia piirkonna turutrendidel. 2006.
aasta hoogsaimad arengud elamispindade osas toimusid Lätis.
Möödunud aastat võib pidada Läti kinnisvaraturu aktiivseimaks aastaks,
tehingute koguarv ning uute elamute arendus on märkimisväärselt kasvanud. Alates
Läti kinnisvaraarendusturu tekkimisest oli aasta 2006 selle turusektori jaoks
olulisim. Tekkis juurde hulk projekte, millest igaühe raames planeeriti ehitada
üle 1000 elamispinna. Elamuehituse konkurents on sedavõrd tihenenud, et
väiksemad arendajad on paratamatult välja tõrjutud. Osa väikearendajatest on oma
tegevuse tänaseks kinnisvaraturul juba lõpetanud. Teised on aga suundunud
äriprojektide arendustegevuse juurde, kuna nõudlus A- ja B-klassi büroopindade
järele püsib kõrge.
2006. aastal jätkus Läti elamispindade turul hinnatõus, kasv korterite puhul
oli koguni 25-80 protsenti, pealinnas Riias 20-65 protsenti. Nüüdseks on
kalleimad korterid hinnalae saavutanud ja suurt kasvupotentsiaali enam pole.
Eelmise aasta lõpuks oli näiteks Riia kesklinna ja Jurmala mitmete pakutavate
korterite ruutmeetrihind ca 7000 eurot, kõrgema kvaliteediga korterite
tavapärased hinnad samal perioodil kõikusid vahemikus 3500- 5000 eurot.
Äärelinna elurajoonide keskmised korterite ruutmeetri hinnad olid ca 1460 eurot.
Leedu elamispindade turule tõi 2006 aasta hindade mõningase stabiliseerumise,
uute korterite hinnad tõusid 5-20 protsenti. Pakkumiste maht on olulisel määral
tõusnud ja aina enam tähtsustakse hinna ja kvaliteedi paikapidavust, kliendid on
muutunud valivamaks. Nõudluse kasvu on täheldada kvaliteetsetel kortermajadel,
eramajadel ja ridaelamutel ning elukeskkonnana eelistatakse rahulikku, roheluses
ja kesklinnast eemal paiknevat piirkonda.
Eesti elamispindade turg toimis 2006. aastal veel mõneti 2005. aasta
hüppeliste hinna ja turutrendide muudatuste järellainetuses. Eriti on olnud seda
tunda Eesti väikelinnades, kus hinnamuudatused toimuvad võrreldes Tallinna ja
Tartuga teatava ajalise nihkega. Tallinna ja Harjumaa piirkonnas jääb 2006.
aastat kindlasti meenutama kiire maa ning eramute hindade kasv. Tüüpkorterite
müügihinnad on vastavalt linnaosale liikunud vahemikus 1200-1500 eurot
ruutmeetri kohta. 2005. aasta väga kiirele Tallinna korterite hinnatõusule
kardetud langust senini toimunud pole. Uute korterite arendamine suundub
senisest enam Tallinna linna äärealadele ning linna piiril asuvatesse
naabervaldadesse. Uute korterite peamiseks hinnakasvu tingivaks teguriks on
olnud sissetulekute üldine tõus. Seevastu eramuehituses on hinnakasvu
põhjustanud lisaks ka ehitusmaterjalide ning tööjõu kallinemine.
Majanduse üldise positiivse arengu taustal on büroopindade arendustegevus
aktiivne nii Eestis, Lätis kui Leedus.
Läti büroopindade turg on väga aktiivne, uute A- ja B- klassi büroopindade
nõudlus on kordi suurem kui pakkumine. Bürood kolivad välja Riia kesklinnas
asuvatest varem renoveeritud korteritest. Arendustegevus suundub kesklinnast
väljapoole, kuna liiklus muutub üha tihedamaks ja isegi lühiajaline parkimine on
võimatu. Projekteeritakse ja ehitatakse uusi, suhteliselt suure pindalaga
ärihooneid, mis võib pikemas perspektiivis muuta äripindade arenduse mõneti
riskantsemaks.
Vilniuse büroopindade turg suurenes möödunud aastal ca 50 000 m² võrra. Uute
büroopindade pakkumine ei ole suutnud nõudlusega ühte sammu pidada ning seetõttu
on ka üürihinnad keskeltläbi 8-9 protsenti tõusnud. Büroopindade kliendid on
muutunud nõudlikumaks ja valivamaks. Kuna Vilniuse kesklinnas on jätkuvalt
tõsised parkimisprobleemid ja suured liiklusummikud, siis liigub arendustegevus
üha enam kesklinnast eemale, kus ka üürihinnad madalamad on.
Eestis on
uute büroo- ja ärihoonete arendus viimastel aastatel suhteliselt aktiivne olnud,
Tallinnas on vastav uusehituse maht suurenenud ja suureneb veelgi, kuid siiski
ületab nõudlus pakkumist kvaliteetsete pindade järele ja mitte ainult kesklinna
piirkonnas. Tallinna kesklinna põhiliseks kitsaskohaks on ning jääb probleemne
ja kallis parkimine, kallid üürihinnad ja ligipääsu probleemid. Kesklinna
piirkonna paratamatuks, kuid väga tõsiseks probleemiks on maaressursi
ammendumine.
Soodsal ettevõtlusmaastikul on Tallinna piirkonda sisenenud ja sisenemas
ettevõtteid, kes otsivad mõistliku aja jooksul büroopinda suuruses 1000 m² või
enam ning paljudel juhtudel ka laienemisvõimalusega. Paraku on sellistel
tingimustel hetkel pea võimatu kesklinnas ruume üürida. Üldjuhul on hoonete
osas, mille ehitamist alustati aasta või paar tagasi, üüripinnad lepingutega
juba enne hoonete valmimist lepingutega kaetud. Valdav osa lähiperspektiivis
valmivast kontoripinnast paikneb väljaspool Tallinna kesklinna.
> Loe edasi |
