|
«Poollooduslike kooslustega rohumaid on meil tublisti rohkem kui loomadele
vaja, nii tuleb luhtade korrashoiuks niita ka heina, millele otstarvet polegi,»
rääkis riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise
spetsialist Murel Merivee Sakalale.
Maa korrashoiu eest saab riigilt toetust
Selleks, et looduskaitsealadel säiliks neile omane elukeskkond, tuleb
luhtasid ja niitusid kindla aja tagant niita. «Oleme üritanud töö seada nõnda,
et kõik luhad saaks vähemalt iga kahe aasta tagant niidetud,» selgitas Merivee.
Vastasel korral ootaks heinamaid võsastumine.
Suuremale hulgale looduskaitsealustele heinamaadele, mis asuvad riigi maal,
on leitud pikaaegsed rentnikud, kes sealt heina varuvad ja seda oma äranägemise
järgi kasutavad. Osa luhtade puhul on aga looduskaitsekeskusel tulnud endal
töömehi otsida. Nii pikaaegsetele rentnikele kui ajutistele töömeestele maksab
riik maade korrashoiu eest toetust.
Merivee tunnistas, et mõnelgi puhul on luhtade niitjat motiveerinud pigem
selle eest saadav toetusraha kui hein. «Eks me ole otsinud loomapidajaid, kellel
heina vaja oleks, sest kahju on seda ära põletada,» nentis Merivee. Ta
tunnistas, et vähe väärtuslikku heina on ka põletatud või purustatud.
Et heina on rohkem, kui seda vaja läheb, tõdes ka mitu põllumeest. Eelmisel
nädalal niitis kaks noormeest vikatiga Navesti külas.
«Vanaema sõbranna niisuguseid töid enam hästi teha ei jõua ja me läksime
appi,» lausus Reegoldis elav Kalle Soo. Ta jõudis Põltsamaa ametikoolis
ehitamist õppides esimese aastaga ühele poole ning vikatitöö oli esimene, mis ta
alanud suvepuhkusel ette võttis. Appi kutsus ta kursusekaaslase Kalle Kuke.
Heina saatus on niitjate sõnutsi aga prügimägi või kompostihunnik, sest pole
loomi, kes seda talvel sööksid.
«Kui meil lehmi poleks, kasvaks hein akendest tuppa,» lausus Valma ligidal
paikneva Peebo talu perenaine Tiina Animägi.
Aastaid tagasi pidas abielupaar päris suurt karja, aga loobus, kui piima
müümisel üha suuremad takistused tekkisid. Praegu on neil ainult kaks lehma,
lisaks hobune ja noorloomad. Nemad jaksavad ära süüa talu maadel kasvava rohu.
Piim läheb vasikatele.
Selsamal põhjusel, et kodumaja heinasse ei upuks ning Tänassilma jõgi
roheluse keskelt välja paistaks, pidas Toa-Jaagu talu mõnda lehma. Õpetajast
pereemale ja ehitajast pereisale selline taluelu sobis. Praegu elab Toa-Jaagul
lehmade asemel viis hobust, sest rohtu söövad ka nemad. Seetõttu saavad
heinamaad, sealhulgas Tänassilma jõe äärne luht, niidetud.
Silotegu juba käib
Viiratsis tegutsev osaühing Tribus on juba mõnda aega niitnud ristikut ette
nendele loomadele, kes on laudas. Suur kari aga, peaaegu veerand tuhat lehma,
korjab oma kõhutäied ise, olles ööpäev läbi karjamaal.
Tribuse juhatuse esimees Tõnu Naar ütles, et karja talvemoon tuleb
ümmarguselt 300 hektarilt maalt ning selle saamiseks on sõlmitud palju
rendilepinguid. Silotegu on Viiratsi vallas juba alanud.
Abja-Paluoja ligidal paikneva Luha talu peremees Uno Rääbus hindas, et oma ja
rendile võetud maad tagavad tema 40 lüpsilehmale ja tiinetele mullikatele nii
karjamaasööda kui talveks vajaliku silo ja heina.
Rääbus nentis, et rendiks meelsasti pinda juurdegi, kuid seda pole võtta.
Maade omanikud kasvatavad pigem umbrohtu, kui need rendile annavad. Teisalt
kummitab põllumeest heinateo juures tööjõu mure, sest need, kes on kerge eluga
harjunud, elavad pigem napilt kui teenivad sulase või päevilisena.
SELGITUS
Gunnar Sein, looduskaitsekeskuse
spetsialist
Soomaal veel seda muret pole, et meil tuleks luhtadelt kogutud heina
põletada. Üldiselt jõuab see ikka loomadeni, vaid sellistel luhtadel, kuhu on
juba kasvanud tublisti võsa, purustame heina.
Probleem, kuhu heina panna, tekib meil tõenäoliselt paari aasta pärast, kui
paljud luhad on korda saanud ja annavad kvaliteetset saaki. |
