Haisu pärast kutsuti firma juhatuse liige Riia Ratnik volikogu ette selgitusi
andma, kirjutab Virumaa Teataja.
Haisu põhjustajaks on Riia Ratniku sõnul kompostitav biomuda, mille segamisel
hais tekib. «Meil on probleeme territooriumiga, kuhu muda panna, ja seetõttu ei
saa seda ka piisavalt sageli segada,» rääkis Ratnik, kelle ütlusel oleks
tihedama segamise korral haisu oluliselt vähem.
Biomuda on haavapuitmassi tootmise jääde, mis koosneb suures osas
väiksematest puidukiududest. Seda tekib umbes 120 tonni päevas.
Muda kogus toodangu mahust eriti ei sõltu. «Pigem sõltub kogus eri
tooteliikidest, mis tekitavad erineval hulgal jäätmeid,» ütles Ratnik.
Arusaamatu lugu
Haavapuitmassitehases tekib kolme sorti jäätmeid: puukoor, saepuru ja
biomuda. Puukoor müüakse Rootsi kombijaamadele kütteks, saepuru Püssi
tooraineks.
«Ka muda ei peaks probleeme tekitatama, sest tegemist on ühelt poolt väga
väärtusliku väetisega, teisalt aga suure energiapotentsiaaliga ainega,» lausus
Riia Ratnik, kelle sõnul ei saa välismaal keegi Estonian Celli probleemist aru.
«Mujal maailmas on autod väravas järjekorras, et muda minema vedada,» lisas
ta.
Peamiselt kasutavad muda talunikud, kes värske muda väetisena pinnasesse
künnavad. Eestis ei ole see paraku eriti võimalik, sest meie õigusaktide
kohaselt on igat liiki puhastusseadmetes tekkiv muda klassifitseeritud ühe
mõõdupuuga.
«Puhastusseadmed on ju erinevad, meil on stabiilne nii puhastusseadmesse
minev kui ka sealt välja tulev kraam,» kõneles Riia Ratnik. Ta leidis, et nende
puhastusseadet ei saa võrrelda tavalise kommunaalreoveepuhastiga.
Eesti seadus lubab värsket biomuda kasutada haljastuses, kuid mitte
köögivilja- või marjakasvatuses. Riia Ratniku sõnul jäi see seadusesäte tehase
projekteerimisel kahe silma vahele ja sellest mudaga seotud probleemid alguse
saidki.
Kuivatatud biomuda võib väga edukalt kütteks kasutada, kuid Eestis puuduvad
paraku biokombijaamad. «Euroopas on elektri- ja küttejaamad, mis kuivatavad muda
ja seejärel põletavad, Eestis on bioenergia kasutamine aga lapsekingades,»
nentis Ratnik.
Estonian Celli territoorium on piiratud, mistõttu ei jätku ruumi, kus muda
korralikult kompostida või kuivatada. Väiksemas mahus on muda siiski kompostitud
ja kuivatatud, umbes 5000 kuupmeetrit kuivatatud muda müüdi Rootsi.
Üks kompostilaar on samuti valmis. Riia Ratnik ütles, et see umbes 10 000
kuupmeetri suurune kompostikogus jagatakse soovi avaldavatele talunikele tasuta.
Paras ports komposti võiks minna ka Rakvere prügila katmiseks, kui kõigi
asjaosalistega kokkuleppele jõutakse.
Ohutu muda
Estonian Cell on pidanud läbirääkimisi muda kuivatusvõimaluste otsimiseks,
kuid senini on need takerdunud omavalitsuste vastuseisu taha.
«Maalitakse tonte seinale, kuigi lugu pole hull,» ütles Riia Ratnik.
Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärv kinnitas, et
Estonian Celli biomuda ei ole ohtlik ja sellest saab väga väärtuslikku mulda,
samuti kasutada energia tootmiseks.
Ka keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek on öelnud
biomudale hinnangut andes, et selle ladustamine oleks patt.
Pikaajalise lahendusena näeb Riia Ratnik võimalust panna
haavapuitmassitehases püsti katel, mille abil saaks kõik jäätmed kohapeal ära
kasutada. «Sellega saaks muda kuivatada ja saagise ära põletada,» lisas ta.
Katel maksaks umbes 50-60 miljonit krooni, kuid arvestades tõusuteel olevat
gaasi hinda, ei pruugigi see väga kallis olla. «Selle küsimusega hakkame
kindlasti intensiivselt tegelema,» lubas Riia Ratnik.
Kõige kallim lahendus oleks märja biomuda vedamine Rootsi, mida ka Estonian
Cellile on välja pakutud.
Kuid seni tuleb leida toimivaid lühiajalisi lahendusi. Ratniku sõnul on ukse
taga käijaid ja lahenduste pakkujaid päris palju, kuid paraku takerdub kõik
lubade taotlemisse ja vähesesse kogemusse. «Ennekõike kardetakse, et biomuda
tekitab keskkonnareostust,» selgitas Riia Ratnik.
Estonian Cell oleks huvitatud biomuda kuivatamisest Lääne-Virumaal, selleks
on aga vaja maatükki ja kohaliku omavalitsuse luba. Üks põllumajandusfirma oli
valmis Rakvere vallas muda kuivatamiseks maad andma, kuid vallavalitsus ei
lubanud.
«Kohad olid ebasobivad,» põhjendas Rakvere vallavanem Aivar Aruja ja
selgitas, et üks võimalik muda kuivatamise ala oleks jäänud Rakvere-Haljala tee
äärde rajatava elamurajooni kõrvale, teine aga Selja jõe äärde.
«Tahame ju jõge kaitsta, pealegi oleks veetud suurte autodega mööda valla
teed, mis ei oleks ilmselt koormusele vastu pidanud,» lisas vallavanem.
Aivar Aruja ütles veel, et Estonian Cell tahtnud kõike liiga kiiresti.
«Peame oma inimesi teavitama, hirmud tuleb maha võtta,» rääkis vallavanem.
«Ja ega meil olnud ka täit kindlust, et see asi ikka ohutu on.»
> Loe edasi |
