Mainitud maantee kuuekilomeetrise lõigu uuendus neelab riigieelarvest 41
miljonit krooni. See moodustab napi kolmandiku tänavu maakonnas remonditavate ja
ehitatavate riigiteede maksumusest, kirjutab Pärnu Postimees.
«Arvan, et paari nädala jooksul saab kõige raskem ja halvimas olukorras kate
läbi,» räägib Pärnu teedevalitsuse juhataja Uno Kask mahukaimast remondilõigust.
«Kui killustikualus ja stabiliseerimine peale saab, on seal juba päris hea
sõita.»
Ümbersõit võimatu
Pärnust Rakvere poole kihutaja takerdub Aluste teeristist edasi suvisesse
vältimatusse töötandrisse. Seda 1980. aastate tehnoloogia kohaselt
põlevkivituhale rajatud ja paisumisvuukideta ehitatud tee katet lõhestasid
põikpraod, mis juhte kiruma panid.
Nüüd jändab töövõtja AS Talter vana aluse purustamisega, see oli arvatust
tugevam. Liiklusseisakud on paratamatud, nii fooriga reguleeritud lõigul kui
võimsate tibukollaste töömasinate taga. Teadjamad kasutavad ümbersõiduks vana
teed läbi Massu küla ja satuvad Vändra vahel taas lõksu, sest alevikuski
remonditakse tänavaid.
«Midagi teha ei ole, tee-ehitus on selline, et seda saab teha ikkagi seal,
kus see on ja kus seda on liiklejatele vaja, ega neid ümbersõiduvõimalusi ka
eriti palju ole,» seletab Uno Kask, lüües arvutiekraanile tänavuste ettevõtmiste
tabeli.
Teedevalitsuse juhataja jutu järgi on nii, et kui hakata ümbersõite
kõrvalteid pidi korraldama, tekivad probleemid nende 30-40-aastase kattega.
«Kõrvalteid kasutavad kõige enam kohalikud inimesed, kui me need selle suure
ehitusobjekti käigus laseme ära lõhkuda, siis … Mina küll seda õigeks ei pea,
pigem tuleb kolm-neli kuud vastu pidada.»
Eelarvet uurides on selge, et vähemalt aasta peab kannatama Kilingi-Nõmme
teeristi ja Ristiküla vahel üheksa kilomeetri pikkust põikpragudega lõiku,
millel sõites on tunne, nagu oleksid sattunud kartulimaale risti üle vaoharjade
liikuma. Kohe otsa tuleb kolmekilomeetrine põikpraguline lõik Surju teeristist
Pärnu poole.
«Kui palju sellest üheksast kilomeetrist tegemisele läheb, ei oska öelda,
sest kõik sõltub rahast,» märgib Kask, pidades silmas pikimat lõiku Uulu–Valga
teel. «Veel ei ole kinnitatud teehoiu kava aastateks 2007–2011, kuid selle aasta
eelarve on paigas.»
Algab korduspindamine
«Täielikult valmis!» saab öelda teedevalitsuse juhataja mullu mustkatte
saanud Kilingi-Nõmme – Tali ligi 17-kilomeetrise tee kohta pärast selle
pindamist jaanikuul.
Korduspindamine ootab maakonnas 84 kilomeetrit. Pikemad lõigud on
Pärnu–Lihula maanteel seitse kilomeetrit Liiva ja Ahaste vahel ning niisama pikk
Vändra–Vihtra tee. Rannametsa–Ikla teel ootab korduspindamist 8,7 kilomeetrit.
Teised korduspinnatavad teelõigud on lühemad, aga neid jätkub üle maakonna.
Piinlema peavad teeremontijate suveõhina pärast ka Audru–Tõstamaa–Nurmsi teed
pidi sõitjad, sest sellel jätkuvad tööd üheksakilomeetrisel lõigul Varblast
Paatsaluni.
«Alustasime selle kruusatee remonti eelmisel aastal, seetõttu pole seal muud
kui kattematerjal välja vedada, stabiliseerida ja pindamise kiht peale panna,»
kinnitas Kask, rääkides kilomeetritest 61–70 ehk seitsmendikust kogu mainitud
tee pikkusest.
Sillad saavad oma jao
Remonti ootavad silladki. Jõesuu sillal algavad tööd lähiajal, Vihtra sild
läheb remonti 1. juulist. Kummalgi juhul ei takista sõidukite liiklus
teetööliste tegemisi sedavõrd, et sild tuleks täielikult sulgeda.
Lahti jääb üks sillapool, aga kannatlikkust ja aega on liiklejail vaja
varuda, sest lühiajalisi liiklustakistusi tuleb ette nagunii.
Eespool mainitud sildadel uuendatakse hüdroisolatsioon, kõnniteed ja kate.
Korda saavad sildade koonused ja jõesäng.
Nelja päevaga, alates esmaspäevast, 11. juunist, remonditakse Tootsi sild ja
sel ajal tuleb turbatööstuse mekasse sõita Suigu küla kaudu.
«Kui ei tule ettenägematuid takistusi, asendatakse Tootsi raudbetoonsild
nelja päeva jooksul suure metalltruubiga, Pärnu maakonnas polegi nii suurt
metalltruupi kusagile pandud,» väitis Kask.
Truubi toru ristlõike pind on 12 ruutmeetrit, toru kõrgus 3,35 meetrit ja
laius 5,5 meetrit, pikkus 25 meetrit ja kaal üle 18 tonni.
Tolmuvabastus tuleb
Tolmavad kruusateed on kuiva aja nuhtlus. Tänavu saavad tolmuvaba katte
sellised valukohad nagu Sauga vallas Jänesselja–Urge 2,7 kilomeetri pikkune
teelõik alates suvilatesse sissepööramise kohast kuni asfaldini.
«See oli isegi meile müstika, kui me selle tee lahti võtsime ja nägime, mis
sealt alt tuleb,» räägib Kask alanud teetööst Jänesselja ja Urge vahel.
Üllatus sellepärast, et paari-kolmekümne sentimeetri paksuse kruuskatte alt
tulid välja kaikad, puud, muld – kõikvõimalik täitematerjal. Nüüd tuleb kogu
muldkeha välja kaevata, asendada uuega ja alles siis saab hakata katet ehitama.
Tööde kavandatud lõpetamise tähtaeg on augusti lõpp.
> Loe edasi |
