Kuidas seda tehakse?
07.06.2007 00:01
Agnes Männiste, Postimees
Varahommikul, kui päike oma esimesi kiiri näitab, ärkamisjärgne virgutusvõimlemine tehtud ja kohvikann juba tulele pandud, suundud sa postkastist ajalehte otsima. Ent oled sa kunagi mõelnud, mismoodi see valmib? Lehte, mida täna käes hoiad, asutakse kokku panema ööpäev varem. Kell 9.15 uudistetoimetuse koosolekule suunduvad reporterid on lahtiste silmadega ringi käinud, allikatega suhelnud ja tulvil ideesid, mis üheskoos läbi arutatakse, et nendega siis edasi kell 10 algavale toimetuse koosolekule suunduda.Toimetuse koosolekul istuvad suure laua taga koos uudiste-, kultuuri-, arvamus-, majandus-, spordi- ja lisade toimetuse juhatajad ning teised liidrid. Esmalt vaadatakse üheskoos üle sel päeval ilmunud leht ja arutatakse, mis sai tehtud hästi ning mida tuleks järgmine kord paremini või teisiti teha. Tulised vaidlused
Seejärel käib iga toimetuse juht välja oma teemad järgmise päeva lehte ning siis vaieldakse nende üle tuliselt – mida võtta, mida jätta, milline teema on teistest olulisem, et leiab koha esiküljel või üldse lehes eespool ning millisel tuleb leppida tagumiste lehekülgede ja väiksema ruumiga. Leht üritatakse kokku panna nii, et sealt leiaks midagi iga lugeja. Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul on hommikune toimetuse koosolek lehe valmimise juures kõige tähtsam etapp. «Seal tegelikult tehaksegi leht,» nentis ta. Et koosolekul tuleb ette emotsionaalseid vaidlusi ja saab ka palju nalja, on Kopli sõnul loomulik. «Me pole ju kastivabrik, peame asjale loominguliselt lähenema,» mainis ta. Pärast umbes tund aega kestva koosoleku lõppu saavad reporterid stardipaugu ning asuvad intervjuusid tegema nii allikatele helistades kui nendega kohtudes, ja lugusid kokku kirjutama. Töö saavad kätte ka fotograafid, kel tuleb lugude juurde pildid teha. Tihti selgub keset kõige suuremat sagimist ja töötuhinat, et plaanitud teemast ei sünnigi lugu, või siis juhtub hoopis midagi põrutavat, mida tuleb lehes kindlasti kajastada. «Selles töös peab alati olema valmis muutusteks, » tõdes tegevtoimetaja Aarne Seppel. Kella kahe paiku saabuvad tööle toimetajad. Nemad on lugude nii-öelda esimesed ehk kontroll-lugejad. «Kui ajakirjanik on liiga teema sees ja kirjutab nii keeruliselt, et lugeja ei pruugi aru saada, siis toimetajate ülesanne ongi lood kõigile lugejatele arusaadavaks kohendada,» selgitas Kopli. Toimetajad tutvuvad lugude valmimiseni uudistega, jagavad omavahel järgmise lehe küljed jne. Kõige tähtsam toimetaja on päevatoimetaja, kes on tööl juba hommikust saati. Tema vastutab kogu lehe eest, vaatab õhtul enne trükkiminekut üle kõik küljed ja lahkub töölt viimasena. 15-tunnised tööpäevad on Seppeli sõnul päevatoimetaja puhul tavalised. Päevatoimetaja paneb kokku ka lehe esimese külje. Pärastlõunal joonistavad osakonnajuhatajad, päevatoimetaja ja peakunstnik valmis lehe maketid ehk ajalehte jäljendavad joonistused. Maketile märgitakse, kus hakkavad asuma lugu ja pilt. Kell neli toimub toimetajate koosolek, kus esitletaksegi makette. Enamasti on üle
Lood hakkavad valmima kella viie paiku. Toimetajad teevad need korda ja suunduvad pärast seda makettidega küljendajate juurde. Kui reporter kirjutab loo ja fotograaf teeb pildi, siis küljendajate ülesanne on leht nendest osadest küljendusprogrammis kokku panna. Tavaliselt ei mahu lood ära, mistõttu toimetajatel tuleb neid lühendada, ka on nende ülesanne hoolitseda lugude pealkirjade ja pildiallkirjade eest. Enne trükkiminekut loevad ajalehe küljed üle ka keeletoimetajad, vältimaks vigade lehte lipsamist. Mõnikord, kui on näiteks valimised või jalgpallimatš, nagu eile, tehakse trükikojaga eraldi kokkulepe ja leht läheb trükki veidi hiljem. Ent kui hiljaks jäädakse põhjuseta, saavad lehetegijad trahvi. Trükitakse kahe tunniga
Kui leht on kujundatud ja kokku pandud, saadetakse see arvuti teel Tartusse Kroonpressi trükikotta. Kroonpressi tootmisdirektor Gerd Lindmaa selgitas, et esmalt vaadatakse toimetusest saadetud lehe failid üle ja pärast seda pildistavad masinad need suurele alumiiniumist trükiplaadile. See pannakse trükimasinasse ja keeratakse seal suurele rullile. Trükiplaadile kantakse värv, plaat annab selle trükikummile ja kumm kannab värvi paberile. Et saada värvilist lehte, käib paber läbi nelja värvi – sinise, kollase, musta ja punase – alt. Trükimasin trükib 40 000 ajalehte tunnis, seega valmib Postimees ligi kahe tunniga. Lehte hakatakse trükkima kella 23 paiku. Trükimasinast suundub leht voltimisaparaati, mis voldib ajalehe kokku ja lõikab lahti. Seejärel tuleb loendur, mis loeb lehed pakkidesse. Edasi läheb leht kiletamisse ja seejärel juba autokasti. Kokku osaleb Postimehe trükkimisel trükikojas umbes 15 inimest. Ajalehti täis autod hakkavad Tartust Tallinna poole sõitma öösel kella ühe paiku. Lehed viiakse postijaotuskeskusesse, kust postiljonid kannavad need postkastidesse laiali. Kokku valmib Postimees mitmesaja inimese koostööna. Kopli sõnul ei saa öelda, et mõnel neist oleks lehe valmimisel suurem roll kui teisel. «Ei ole inimest, kelle osa lehe ilmumise juures oleks üleliigne, » rõhutas ta. Lehe tegemine
• Kell 9.15 – uudistetoimetuse koosolek • Kell 10 – 11 – toimetuse koosolek • Kell 11 – 17 – reporterid kirjutavad lugusid, fotograafid teevad pilte • Kell 14 – tulevad tööle toimetajad • Kell 16 – toimetajate koosolek • Kell 16 – tulevad tööle küljendajad • Kell 16 – 22 – küljendajad panevad lehte kokku • Kell 22.30 – leht peab olema trükikojas
Fakte Postimehe valmimise kohta
• Postimehes töötab 213 inimest (131 naist ja 82 meest), Postimees Online`is 35 (10 naist ja 25 meest), töötajate keskmine vanus on 36. Vanim töötaja on 65-aastane, noorim 19-aastane. • Postimehe tiraaž on iga päev erinev, aga ikka veidiüle 65 000. • Tiraaž kaalub kokku ligi 7000 kilo. • Lehe trükkimiseks kulub nädalas umbes tonn värvi, ühele tiraažile umbes 200 kilo. • Tartu Postimeest hakatakse trükkima kella 19.30 ja 20 vahel, trükkimine võtab tunni. Postimehe Põhja-Eesti tiraaži trükitakse kella 23 ja 24 vahel, Lõuna-Eesti tiraaž kella kahe ja kolme vahel öösel. Postimeest trükitakse ligi kaks tundi. • Postimehe paber pärineb Soomest ja Venemaalt. • Postimehe trükkimiseks kulub nädalas keskmiselt 40 tonni paberit, ühe ilmumiskorra peale umbes kaheksa tonni ehk kaheksa puud. • Kui Postimehe ühe tiraaži numbrid üksteise kõrvale maha laotada, ulatuks lehed Tartust Tallinnasse ja veidi ka Helsingi poole. • Lehe kojuviimiseks läbivad lehekandjad kümneid tuhandeid kilomeetreid.
|