Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Otsing
.
Tarbija24.ee

Kasu

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Kasu 

Parimad fotod | Trüki | Saada sõbrale

Kuidas seda tehakse?
07.06.2007 00:01
Agnes Männiste, Postimees


Varahommikul, kui päike oma esimesi kiiri näitab, ärkamisjärgne virgutusvõimlemine tehtud ja kohvikann juba tulele pandud, suundud sa postkastist ajalehte otsima. Ent oled sa kunagi mõelnud, mismoodi see valmib?
Lehte, mida täna käes hoiad, asutakse kokku panema ööpäev varem. Kell 9.15 uudistetoimetuse koosolekule suunduvad reporterid on lahtiste silmadega ringi käinud, allikatega suhelnud ja tulvil ideesid, mis üheskoos läbi arutatakse, et nendega siis edasi kell 10 algavale toimetuse koosolekule suunduda.

Toimetuse koosolekul istuvad suure laua taga koos uudiste-, kultuuri-, arvamus-, majandus-, spordi- ja lisade toimetuse juhatajad ning teised liidrid.

Esmalt vaadatakse üheskoos üle sel päeval ilmunud leht ja arutatakse, mis sai tehtud hästi ning mida tuleks järgmine kord paremini või teisiti teha.

Tulised vaidlused

Seejärel käib iga toimetuse juht välja oma teemad järgmise päeva lehte ning siis vaieldakse nende üle tuliselt – mida võtta, mida jätta, milline teema on teistest olulisem, et leiab koha esiküljel või üldse lehes eespool ning millisel tuleb leppida tagumiste lehekülgede ja väiksema ruumiga.

Leht üritatakse kokku panna nii, et sealt leiaks midagi iga lugeja.

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul on hommikune toimetuse koosolek lehe valmimise juures kõige tähtsam etapp. «Seal tegelikult tehaksegi leht,» nentis ta.

Et koosolekul tuleb ette emotsionaalseid vaidlusi ja saab ka palju nalja, on Kopli sõnul loomulik. «Me pole ju kastivabrik, peame asjale loominguliselt lähenema,» mainis ta.

Pärast umbes tund aega kestva koosoleku lõppu saavad reporterid stardipaugu ning asuvad intervjuusid tegema nii allikatele helistades kui nendega kohtudes, ja lugusid kokku kirjutama. Töö saavad kätte ka fotograafid, kel tuleb lugude juurde pildid teha.

Tihti selgub keset kõige suuremat sagimist ja töötuhinat, et plaanitud teemast ei sünnigi lugu, või siis juhtub hoopis midagi põrutavat, mida tuleb lehes kindlasti kajastada. «Selles töös peab alati olema valmis muutusteks, » tõdes tegevtoimetaja Aarne Seppel.

Kella kahe paiku saabuvad tööle toimetajad. Nemad on lugude nii-öelda esimesed ehk kontroll-lugejad.

«Kui ajakirjanik on liiga teema sees ja kirjutab nii keeruliselt, et lugeja ei pruugi aru saada, siis toimetajate ülesanne ongi lood kõigile lugejatele arusaadavaks kohendada,» selgitas Kopli.

Toimetajad tutvuvad lugude valmimiseni uudistega, jagavad omavahel järgmise lehe küljed jne.

Kõige tähtsam toimetaja on päevatoimetaja, kes on tööl juba hommikust saati. Tema vastutab kogu lehe eest, vaatab õhtul enne trükkiminekut üle kõik küljed ja lahkub töölt viimasena.

15-tunnised tööpäevad on Seppeli sõnul päevatoimetaja puhul tavalised. Päevatoimetaja paneb kokku ka lehe esimese külje.

Pärastlõunal joonistavad osakonnajuhatajad, päevatoimetaja ja peakunstnik valmis lehe maketid ehk ajalehte jäljendavad joonistused. Maketile märgitakse, kus hakkavad asuma lugu ja pilt. Kell neli toimub toimetajate koosolek, kus esitletaksegi makette.

Enamasti on üle

Lood hakkavad valmima kella viie paiku. Toimetajad teevad need korda ja suunduvad pärast seda makettidega küljendajate juurde.

Kui reporter kirjutab loo ja fotograaf teeb pildi, siis küljendajate ülesanne on leht nendest osadest küljendusprogrammis kokku panna. Tavaliselt ei mahu lood ära, mistõttu toimetajatel tuleb neid lühendada, ka on nende ülesanne hoolitseda lugude pealkirjade ja pildiallkirjade eest.

Enne trükkiminekut loevad ajalehe küljed üle ka keeletoimetajad, vältimaks vigade lehte lipsamist.

Mõnikord, kui on näiteks valimised või jalgpallimatš, nagu eile, tehakse trükikojaga eraldi kokkulepe ja leht läheb trükki veidi hiljem. Ent kui hiljaks jäädakse põhjuseta, saavad lehetegijad trahvi.

Trükitakse kahe tunniga

Kui leht on kujundatud ja kokku pandud, saadetakse see arvuti teel Tartusse Kroonpressi trükikotta.

Kroonpressi tootmisdirektor Gerd Lindmaa selgitas, et esmalt vaadatakse toimetusest saadetud lehe failid üle ja pärast seda pildistavad masinad need suurele alumiiniumist trükiplaadile.

See pannakse trükimasinasse ja keeratakse seal suurele rullile.

Trükiplaadile kantakse värv, plaat annab selle trükikummile ja kumm kannab värvi paberile.

Et saada värvilist lehte, käib paber läbi nelja värvi – sinise, kollase, musta ja punase – alt.

Trükimasin trükib 40 000 ajalehte tunnis, seega valmib Postimees ligi kahe tunniga. Lehte hakatakse trükkima kella 23 paiku.

Trükimasinast suundub leht voltimisaparaati, mis voldib ajalehe kokku ja lõikab lahti.

Seejärel tuleb loendur, mis loeb lehed pakkidesse.

Edasi läheb leht kiletamisse ja seejärel juba autokasti. Kokku osaleb Postimehe trükkimisel trükikojas umbes 15 inimest.

Ajalehti täis autod hakkavad Tartust Tallinna poole sõitma öösel kella ühe paiku. Lehed viiakse postijaotuskeskusesse, kust postiljonid kannavad need postkastidesse laiali.

Kokku valmib Postimees mitmesaja inimese koostööna.

Kopli sõnul ei saa öelda, et mõnel neist oleks lehe valmimisel suurem roll kui teisel.

«Ei ole inimest, kelle osa lehe ilmumise juures oleks üleliigne, » rõhutas ta.


Lehe tegemine

• Kell 9.15 – uudistetoimetuse koosolek
• Kell 10 – 11 – toimetuse koosolek
• Kell 11 – 17 – reporterid kirjutavad lugusid, fotograafid teevad pilte
• Kell 14 – tulevad tööle toimetajad
• Kell 16 – toimetajate koosolek
• Kell 16 – tulevad tööle küljendajad
• Kell 16 – 22 – küljendajad panevad lehte kokku
• Kell 22.30 – leht peab olema trükikojas


Fakte Postimehe valmimise kohta

• Postimehes töötab 213 inimest (131 naist ja 82 meest), Postimees Online`is 35 (10 naist ja 25 meest), töötajate keskmine vanus on 36. Vanim töötaja on 65-aastane, noorim 19-aastane.
• Postimehe tiraaž on iga päev erinev, aga ikka veidiüle 65 000.
• Tiraaž kaalub kokku ligi 7000 kilo.
• Lehe trükkimiseks kulub nädalas umbes tonn värvi, ühele tiraažile umbes 200 kilo.
• Tartu Postimeest hakatakse trükkima kella 19.30 ja 20 vahel, trükkimine võtab tunni. Postimehe Põhja-Eesti tiraaži trükitakse kella 23 ja 24 vahel, Lõuna-Eesti tiraaž kella kahe ja kolme vahel öösel. Postimeest trükitakse ligi kaks tundi.
• Postimehe paber pärineb Soomest ja Venemaalt.
• Postimehe trükkimiseks kulub nädalas keskmiselt 40 tonni paberit, ühe ilmumiskorra peale umbes kaheksa tonni ehk kaheksa puud.
• Kui Postimehe ühe tiraaži numbrid üksteise kõrvale maha laotada, ulatuks lehed Tartust Tallinnasse ja veidi ka Helsingi poole.
• Lehe kojuviimiseks läbivad lehekandjad kümneid tuhandeid kilomeetreid.


Tarbija24 avalehe uudised
Nõudepesumasinad võivad ise süttida  (13)
Rootsis tehnilise vea tõttu süttinud nõudepesumasinaid on müüdud ka meil ning seetõttu kontrollitakse üle kõik 86 Eestis müüdud sama tüüpi köögimasinat.
Hinnatõus kiirenes mais 5,7 protsendini
Kasu
Eesti teadlaste HIV-vaktsiin võib väärida 15 miljardit krooni  (42)
Majandus
Juulist väheneb osaliselt rasestumisvastaste ravimite soodustus  (4)
Eesti uudised
Šveitsi ravimigigant Roche logo Baselis.
Foto: AFP / Scanpix
Maaletooja peab Viracepti tarvitajatele tagama asendusravi  (3)
Sotsiaalministeeriumi teatel peab ravimifirma Roche tagama ajutise kvaliteediprobleemiga medikamenti Viracept tarvitavatele HI-viirusega inimestele asendusravi.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Ideeauto Nissan Urge
Foto: Nissan
Nissan töötab kolme sportliku mudeli kallal
Lähimate aastate jooksul võib Nissan müügile paisata kolm erinevat sportlikku mudelit.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Liis Treimann
Teadlased peavad rasvumisepideemia süüdlasteks mikrolaineahju ja valmistoite  (13)
Suurbritannia teadlase sõnul võivad mikrolaineahjud ja valmistoidud olla süüdi  rasvumisepideemia algatamises.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Raigo Pajula
Tallinna ümbruse ummikud on kinnisvaraarendajate tegematajätmine  (1)
Uuselamurajoonides tipptundidel tekkivaid ummikuid on raske lahendada, kuna arendajatel jääb piisava juurdepääsuvõimaluse loomine ja tagamine tihtipeale kahe silma vahele.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: J.D. Power and Associates auhind
Ameeriklased valisid välja kõige kvaliteetsemad autod
Ameerika organisatsioon J.D. Power and Associates avaldas kõige kvaliteetsemate USAs müüdavate autode nimekirja.

> Artikli juurde
Viva Elektroonika Pärnu kaupluse müüja.
Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees
Kahe kaubanduskeskuse omanikud proovivad vabaneda Viva Elektroonikast  (49)
Tallinna Järve Keskuse ja Pärnu Kaubamajaka omanikud on üles öelnud rendilepingud Viva Elektroonikaga, et sillutada teed Euronicsile ja ONOFFile, kuid juba märtsi lõpuks mõlemast keskusest välja kolima pidanud firma ei ole seda seni teinud ning taotleb kaitset kohtust.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Lehmalüps
Foto: AP / Scanpix
Euroliidu piimakvoot ahistab Eesti karjapidajaid  (3)
Kuigi Eestis jäi eelmise aasta piimakvoodist veidi täitmata, tõdevad tootjad, et seoses uute moodsate lautade ehitamise ja sihikindla aretustööga lehmade piimaand tulevikus tõuseb ja piimakvoot jääb väikeseks.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Opel Corsa
Foto: Opel
Opel ehitab Corsa baasil crossoveri
Opel plaanib hakata tootma uut kompaktset crossoverit, mis ehitatakse Corsa baasil.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Scanpix
Uuring: madal testosteroonitase mõjutab anorektiliste naiste tuju
Harvardi ülikooli teadlaste sõnul on madal meessuguhormooni testosterooni tase anoreksiat põdevatel naistel seotud ärevuse, depressiooni ja isegi luuhõrenemisega.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Külalistemaja ja teisi Ärma talu hooneid ümbritseb park, millest Euroopa pargi nime kandva osa on istutanud diplomaadid ja riigitegelased mitmelt poolt maailmast. Puid armastava presidendi initsiatiivil on viimaste aastate jooksul sinna lisandunud rohkem kui 50 liigist puid. Suviti õitseb maja ümber ka üle 300 roosi.
Foto: Elmo Riig / Sakala
Riigi esimene külalistemaja Erma Park pakub Mulgimaa metsade vahel paljutki erilist  (2)
Toomas Hendrik Ilvese kodutallu Ärmale rajatav külalistemaja tõotas eriline tulla juba enne, kui peremehest president sai. Pärast seda muutus majutusasutus aga vaatamisväärsuseks, mille nägemise eest ollakse valmis maksma sama palju, kui tuleb tasuda mõnes odavamas kohas ööd veetes.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Corbis/Scanpix
Juukseid tuleb suvel igal moel kaitsta
Milline naine ei soovi, et tema juuksed püsiksid suvi läbi kaunid ja läikivad. Aga kui mitte midagi ette ei võta, võivad juba poole suve pealt peeglist vastu vaadata takused ja ilmetud juuksed.

> Artikli juurde
Foto: Margus Ansu
Ajaleht: inkassofirma tegi 50 kroonist hiigelvõla  (42)
Mullu septembris võttis Lääne-Virumaal elav väikekooli emakeele õpetaja Anu SMS-laenu soovist saada «ühe ürituse jaoks kiiresti raha».

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Kristina Tarasjuk (vasakul) ja lasnamäelane Maria Balan valivad enda sõnul päevitamiseks pärastlõunase aja, sest siis pole päike nii intensiivne. Päikesepõletuse eest kaitsevad nad end kreemiga, samuti tagab see nende sõnul ühtlasema ja kena päevituse.
Foto: Peeter Langovits
Päike kõrvetab praegu eriti kangelt  (3)
Eile tõusis ultraviolettkiirguse (UV) indeksi maksimum kõrge 6,9ni, mis tähendab, et keskmine eestlane põletab end päikese käes ära 25 minutiga, samas kui UV-indeksi 3 puhul kulub selleks näiteks 50 minutit.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Põltsamaa ametikoolis õppivad Kalle Soo ja Kalle Kukk niitsid eelmise nädala lõpul Navesti külas vikatiga maha hulga heina, mis loomade puudumise tõttu kompostihunnikusse rändas.
Foto: Peeter Kümmel / Sakala
Loomade vähesus sunnib niidetud heina hävitama
Koduloomade arvu vähenemise tõttu jääb aina väiksemaks talveks varutava heina vajadus ja nii on riigil tulnud toetusraha maksta ka selle eest, et hein lihtsalt hävitataks.

> Artikli juurde
Haavakoorega segatud biomuda komposteerub tehase territooriumil olevas hiigelhunnikus, mille segamisel levibki ebameeldivat lõhna, mida tuul võib Kunda linna peale kanda.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Kunda on hädas haavapuitmassitehasest leviva haisuga
Kunda linn on hädas Estonian Celli haavapuitmassitehasest ajuti leviva haisuga, mille tekkimise tagamaaks on Eesti õigusaktid.

> Artikli juurde
Hilda Randväli ja Reet Nogu villivad naturaalseid kanistriveine, mida sobib pruukida suvistel piknikuõhtutel.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Võhu Vein jätkab mõisate veinikultuuri traditsioone
Võhu on väike koht Viru-Jaagupi kandis, mis on Eesti veinisõpradele tuntud juba nelikümmend aastat, ümmargusele tähtpäevale läheb Võhu veinitehas vastu rikkaliku tootevalikuga.

> Artikli juurde
Foto: Toomas Huik
Lattu varutud tubaka müük lükkab hinnatõusu edasi  (7)
Seoses eurole üleminekuga tuleva aasta algusest kehtima hakkavad uued aktsiisid sunnivad tubakamüüjaid oma ladusid täitma vanade maksumärkidega toodetega, mis omakorda võib lükata edasi tegelikku hinnatõusu.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee Aluste–Kadaka kuuekilomeetrisel lõigul jätkuvad teetööd septembrini, see on tänavu Pärnu maakonnas mahukaim ja kalleim teeremont maksumusega 41 miljonit krooni.
Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees
Pärnumaal käib hoogne teedeehitus
Pärnumaal muutub suvel töötandriks ligi sada kilomeetrit riigiteid, millest mahukaimal ja kallimal, Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee Aluste–Kadaka lõigul algas taastusremont mais ja kestab 30. septembrini.

> Artikli juurde
Pärast hommikust toimetuse koosolekut saavad stardipaugu reporterid ja fotograafid, asudes tegema intervjuusid ja fotosid.
Pildil on eile õhtul Tammsaare pargis Eesti jalgpallifänne pildistamas tööhoos Postimehe fotograaf Mihkel Maripuu.
Kuidas seda tehakse?
Varahommikul, kui päike oma esimesi kiiri näitab, ärkamisjärgne virgutusvõimlemine tehtud ja kohvikann juba tulele pandud, suundud sa postkastist ajalehte otsima. Ent oled sa kunagi mõelnud, mismoodi see valmib?

> Artikli juurde | Kommenteeri
Noblessneri kvartali ideelahendus
Noblessneri kvartal võib saada üheks linna pärliks  (7)
Muutmaks endist Noblessneri laevatehase kvartalit meeliköitvaks linnaosaks, sõelus asjatundjatest koosnenud žürii arhitektide pakutud lahendustest välja kaks huvitavamat.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Kanade abil leidis tõestust, et mitte Christoph Kolumbus ei
seilanud esimese võõrana Lõuna-Ameerikasse.
Foto: Reuters/SCANPIX
Polüneeslased edestasid Ameerikas Kolumbust  (4)
Tšiilist leitud ja Polüneesiast pärit kuue-seitsme sajandi vanused kanaluud lükkavad ümber arvamuse, et eurooplased jõudsid Christoph Kolumbuse juhtimisel esimeste võõrastena Ameerikasse.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Ilmar Novek
Ilmar Novek: Kinnisvaraarendaja suvi on kiire ja kuum  (1)
Väidetavalt on praegu kinnisvaraturul ostjate huvi elamispinna järele vähenenud. Selle tõestuseks on esitatud võrdlusandmeid Tallinnas tänavu jaanuaris ja mais müügil olnud pindade kohta.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Teisipäeva hommikul pärast poolt kaheksat paiskas võrdsete teede ristmiku märki eiranud Nissan Almera külili mööda
Veski tänavat sõitnud Toyota Yarise. Toyotas sõitnud said kergemaid vigastusi.
Foto: Politsei
Must ristmik sunnib kaaluma musta maagiat  (23)
Veski 37 maja peremees, Vanemuise Seltsi endine juht Evald Kam-pus ütleb, et tema kodu ette Veski-Näituse nurgale peaks kutsuma nõia või paigaldama foori – rohkem lahendusi avariide lõpetamiseks pole.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Kõrtsmik Väino Laisaar suunab suitsetajad sigaretti kimuma välisukse taha varikatuse alla.
Foto: Margus Ansu
Suitsukeeld toob kõrtsi lisatööd  (VIDEO)

Tartu Atlantise restorani ja ööklubi ning kõrtsi Rasputin perenaine Olga Aasav kardab, et tänasest jõustuv karm suitsetamiskeeld väljaspool eriruume kasvatab teenindajail ja turvameestel töö üle pea.

> Artikli juurde
Samal teemal:
Foto: Caro Fotoagentur/Scanpix
Vanemad korraldasid lasteaialastele ülikalli lõpupeo
Merivälja lasteaia lõpupidu läks maksma 960 krooni lapse kohta, lasteaia juhataja Lea Elstroki sõnul oli tegemist lastevanemate korraldatud peoga ja lastead ei puutu üldse asjasse.

> Artikli juurde
Foto: Peeter Kümmel / Sakala
Vilets puit mädandab maja ja rikub tervise
Valimata, niiske või metsakuiv puit koos sinavusega muudavad maja konstruktsiooni ebastabiilseks ja seenhaigusi levitavaks.

> Artikli juurde
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
28.10.08 05:36
BIG (10)
28.10.08 05:33
reklaamid, mis ei peta .. (8)
28.10.08 05:16
Hetke Parim intress on BIG'i 9% (10)
Kasu foorum
28.10.08 05:18
Vaba raha (30)
21.10.08 13:42
Ostukäru kasutamine
15,7 korda kallimaks (14)
21.10.08 05:38
Vaba raha (30)
   
Postimees Online
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
23:32 Rostockis saboteeriti Eesti anarhistide sõidukit  (33)

22:32 Politsei pidas kinni tütarlapsi HI-viirusega nakatanud mehe  (10)

21:52 Ribery lahkub Marseille'st Münchenisse  (1)
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS