Pika ajalooga Tallinna ööklubi Astoria Palace’i juhataja Marge Varik tõdes, et nende klubis on sigari- ja ka suitsuruum kasutusel juba üle aasta ning klubikülastajate vastukaja on olnud positiivne. Ka suitsetajatest kliendid leiavad tema sõnul, et ruum on kasulik, sest nii ei jää riietele suitsuhaisu. Variku sõnul täidab suitsuruum samuti eesmärki panna inimesi vähem suitsetama, sest kuna suitsetamiseks peab teise ruumi suunduma, ei tõuse käsi liiga tihti sigaretti süütama.Suur osa lõbustusasutustest ei plaani suitsetajatele eraldi ruumi rajada, kuna eilsest kehtima hakanud tubakaseadus, mis söögi- ja joogikohtades suitsetamise keelab, seda ei nõua. Tallinna pubi St. Patricku töötaja Ann Kärme ütles, et neil pole plaanis oma pubidesse kalleid suitsetamiseks mõeldud tõmbekappe ehitada. Samas soovivad nad Kärme sõnul vältida kõrtsi ukse ees suitsetamist, sest see mõjuks halva reklaamina. Ta arvas, et uue seaduse mõjul tuleb nende juurde sööma nüüd rohkem emasid väikeste lastega ja klientuur mitte ei vähene, vaid lihtsalt muutub. Tehnilised raskused Samas plaanib pubi Kärme sõnul uurida klientide arvamust suitsetamisruumi vajalikkusest ja selle järgi edasi tegutseda. Mitme Tartu ja Pärnu söögikoha omanik, ärimees Rein Kilk toonitas, et tema lõbustusasutused käituvad seadusekuulekalt, kuid kuna paljude toidukohtade ruumid ei võimalda tehniliselt tõmbekappe ehitada, jääb sinna suitsetamisruum tegemata. Ka Kilk nimetas ebameeldivaks seda, et ilmselt hakkavad inimesed nüüd kogunema lõbustuspaikade uste ette oma nikotiinivajadust rahuldama. Seda on näha juba näiteks kontorihoonete ees. Probleemi ühe lahendusena pakkus Kilk prügikastide paigaldamist, et konid vähemalt maas ei vedeleks. Samas kiitis Kilk, et uue seaduse jõustumist oli pikalt planeeritud ja ettevõtjatele jäetud aega sellega tegeleda. Ta arvas küll, et suitsuvastane seadus vähendab tema sissetulekuid, kuid möönis selle vajalikkust, sest tervis on kõige kallim vara. Toetavad piiranguid Kilgi hinnangul peab tegutsema selle nimel, et vähendada suitsetamist, eelkõige selle alustamist noores eas. «Suitsetamine on sõltuvus – pole sõltuvust, pole probleemi,» ütles ta. Tubakafirma Philip Morris Eesti korporatiivsuhete juhi Kai Raamatu sõnul pooldab Eesti suurim tubaka sissetooja suitsetamise reguleerimist avalikes kohtades eelkõige sellepärast, et suitsetamine kahjustab lähedal viibivate passiivsete suitsetajate tervist, pealegi on mitme riigi valitsused juba selle seaduse kehtestanud. Uue tubakaseaduse järgi on toitlustusettevõttes suitsetamine keelatud, välja arvatud selleks ette nähtud ruumis, kus peab olema alarõhk ja õhu väljatõmme vähemalt 8,4 liitrit sekundis ruutmeetri kohta. Selles ruumis aga kliente ei teenindata. Peale selle tohib suitsetada väliterrassil. Suitsetaja võib keelukohas suitsetamise eest saada trahvi kuni 1200 krooni, suitsetamise võimaldamise eest võib trahvida söögikohta kuni 30 000 krooniga. Seaduse täitmist kontrollib tervisekaitseinspektsioon, trahvide määramine on politsei ülesanne. |
