Kirss šampanjapokaalis
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Nipitiri !
Sellistega rikas küll ei sõida,pigem loll kellel on hetkel palju raha.
Auto väärtus langeb 3-e aast...
proffid
see õlise kämblaga kapotile toetamine küll mingit professionaalsust välja ei näita ,valge kinnas pea...
|
|
Kõik kolm, eriti aga Brabus, on tuuningumaailma absoluutsed tipud, kelle
niigi kallite automarkide põhjal ümber ehitatud sõiduriistu iseäranis
eksklusiivseks peetakse, kirjutab Sakala.
«Praegu on just õige aeg selliseid autosid müüma hakata. Veel paar aastat
tagasi oli situatsioon teine, aga nüüd on meil küllalt inimesi, kellel on nii
tahtmist kui võimalusi endale eksklusiivne sõiduvahend soetada,» räägib
TortugaCarsi tehnikajuht Andrus Mõsovski. «Säärane auto on omanikule nagu kirss
šampanjapokaalis.»
Huvilisi paistab tõesti jätkuvat. Nagu salongipidajad on täheldanud, näeb
Eesti rikkaid ja ilusaid poes rohkem, kui «Kroonika» ja «Just» nende pilte ära
trükkida jõuavad, ent eriti paeluvad tuuninguautod vene keelt kõnelevaid
inimesi.
Võimsam ja ilusam
Andrus Mõsovski jutu järgi käib tuuninguautode müük enamasti tellimise alusel
ning salongis pakutavad sõidukid on eelkõige näidised, ehkki ka nende müügist
loomulikult ei keelduta.
«Brabuse tehasesse tulevad autod otse Mercedese tehasest,» selgitab Mõsovski.
«Mida seal neile juurde pannakse, oleneb kliendi soovidest.»
Aga tuunida saab ka olemasolevat masinat. Et näiteks BMW X5 on Eesti
tänavatel juba päris tavaline, leidub Mõsovski kinnitusel küllalt neid, kes
sellele Hamanni tuuninguga lisaväärtust anda tahavad.
Lihtsamad tööd tehakse töökojas kohapeal, mootori ümberehitus jääb siiski
Saksa spetsialistidele.
«Kindlasti ei ole me selline koht, kus saab letist spoileri võtta ja selle
hiljem kusagil nurga taga külge panna,» lisab Mõsovski. «Brändituuning ei
tähenda mitte ainult teatud juppi, vaid ka professionaalset paigaldust.»
Tuuningubrändid erinevad tema sõnul eeskätt selle poolest, milliseid
automarke ümber ehitatakse, ent ka ideoloogias on väikseid erinevusi.
«TechArti lõid endised ringrajasõitjad, kes hakkasid võistlusautode juppe
paigaldama oma tänavasõidukitele. Samasuguseid masinaid soovisid nende sõbrad
ning välja kasvas suur äri,» kõneleb Mõsovski.
Brabuse tuuninguautod lendavad samuti raketina, aga nende puhul pannakse
erilist rõhku luksuslikule disainile.
«Sageli on huvilistel daam kaasas ja ostetaksegi selline auto, mille salong
kõige rohkem tollele meeldib. Valida saab kas või valge bambuse,» ütleb
TortugaCarsi turundusjuht Maris Altunjan.
Eesti tänavapildist rääkides märgib Andrus Mõsovski, et tuunitud sõidukite
osas on pilt kirju.
«Tehnilise poole pealt on kõige lihtsam ja levinum chip-tuning, millega saab
sisuliselt igaüks hakkama. Korralik brändituuning tähendab aga ikkagi mootori
ümberehitust,» toob ta välja põhilise erinevuse. «Eestis on arvamus, et suurema
kui 20-tollise veljega meil sõita ei saa. Saab küll, kui vaadata, kuidas
sõita.»
Teine pool ehk disain kipub meil Mõsovski hinnangul maitsetu olema. «Mõne
arvates tähendabki tuuning rõvedat Leedu spoilerit. Teine tendents on, et
keeratakse asjad nii-öelda üle võlli. Tagasihoidlikku ja elegantset tuuningut on
vähe.»
Hästi tuunitud vana on parem kui uus
Proovisõidu teeme 2004. aasta Porsche Cayenne Turboga, mis on äsja TechArti
tehases ümber ehitatud.
«See masin on tegelikult juba vett ja vilet näinud,» lausub tehnikajuht auto
kohta, mis näeb välja tuttuus. Kapoti all mühiseb 510 hobujõudu ning muudetud on
vedrustust: sportrežiimis on see 20 millimeetrit madalam ja maastikuseades 15
millimeetrit kõrgem.
Sellega Eesti tänaval sõitma hakates tuleb vedrustus siiski kiiresti
pehmemaks lasta. Et stopperit käepärast ei olnud, peab kiirendamist 180
kilomeetrini tunnis kirjeldama mitte numbrite, vaid sõnadega «ei saanud õieti
arugi, kuidas see juhtus».
Tavaversiooniga võrreldes on autole lisatud ka TechArti Magnum-spoileriring
ja vahetatud veljed. Käigukangi juures hakkavad silma hõbedased karbonliistud.
«Kuidagi ei saa öelda, et salong ilma nendeta koledam oleks, aga pakutakse just
isikupära,» ütleb Mõsovski.
Punane toredus maksab üle 2,4 miljoni krooni.
«Tavalise sama vana Cayenne’i hind on 70 000 — 75 000 eurot,» nendib
Mõsovski. Seega on hind pärast tuuningut peaaegu kahekordistunud.
Brabuse modifitseeritud Mercedesed on salongi põhilised vaatamisväärsused,
ent seal leidub ka auto, mis on hinna poolest kättesaadav paljudele. Brabuse
Smarti tuuningversiooni võib endale muretseda umbes 250 000 krooni eest, efekti
ja isikupära on sportlikul lahtikäiva katusega sõidukil aga kamaluga. Tippkiirus
ulatub 200 kilomeetri ligidale.
«See ei ole küll Porsche, aga siiski üsna tõsine putukas,» iseloomustab
Mõsovski. «Euroopas müüakse niisuguseid masinaid palju, kuid eestlased ei kipu
väikeseid autosid ostma.»
Et Mõsovski on ka võidusõiduautosid kokku pannud, esitan talle lõpetuseks
küsimuse, millist tavasõidukit soovitada aktiivsest sõidustiilist lugu pidavale
juhile.
> Loe edasi |
