|
Eelmisel kvoodiaastal müüsid Eesti piimatootjad piimatööstustele ja otse
lõpptarbijaile 600 400 tonni piima, mis on 92,9 protsenti Eestile määratud
kvoodist. Tarnekvoot täideti 93,6 protsendi ja otseturustuskvoot 57,4
protsendi ulatuses, kirjutab Virumaa Teataja.
Piima tootmiskvoodid on Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika üks meede,
mille eesmärk on piirata piima ületootmist. Kvoodiaasta algab 1. aprillil ja
lõpeb järgmise aasta 31. märtsil.
Praegu on Eestis 1525 kvoodiomanikku, nendest 1343 tarnekvoodi ja 343
otseturustuskvoodi omanikud.
Lääne-Viru Maarahva Liidu esimees Ülo Niisuke tõdes, et põllumehed ostavad
lehmi juurde, sest koos loomadega saab kaasa ka kvoodi. «Aga 15 protsenti
kvoodist läheb uute loomade ostmisel PRIA (Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Amet) reservi,» teadis ta.
Roodevälja Uustalu juhataja Uno Altermann ütles, et neil jäi eraldatud
piimakvoodist hoopis väheke täitmata. «Oma viga, oleks pidanud asjaga õigel ajal
tegelema,» tunnistas ta.
Rakvere piimaühistu juhataja Toivo Raudveri sõnul jääbki piimakvoodi nappus
tootjaid saatma. «Kõik võtaksid seda juurde, kui oleks võimalik,» arvas ta.
Otse tarbijale, kas turul või poodides, piima müüjaid on Lääne-Virumaal aga
vähe järele jäänud.
Lääne-Viru veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavsoni andmeil tegutseb meil
vaid üks piimamüüja ja seda Tapa vallas. Küll leidub Lääne-Virumaal firmasid,
kes müüvad piima nii kombinaati kui ka otse lasteaedadesse, koolidesse ja
mujale.
PRIA kodulehel on märgitud otseturustajate hulgas näiteks OÜ Arkna karjatalu,
AS Võhmuta, leida võib teisigi nimesid.
Ida-Virumaal Purtses elav Väigo Pihlak müüb oma kahe lehma piima
Kohtla-Järvel. «Mina ei käi turul, vaid viin piima kohe inimestele koju kätte,»
rääkis Pihlak, kurtes ühtaegu, et paljud kunded sõidavad suvel linnast ära. «Eks
see niiviisi müümine ole raske, aga piimapukke meil ju enam ei ole,» tõdes
ta. |
