Maxima: eikusagilt kõrgustes
21.03.2008 11:31
Liina Karotamm
Leedu kaubanduskontsern Maxima LT oli 2006. aasta käibe põhjal koostatud edetabeli järgi Baltimaade suuruselt teine ettevõte. Piimapoest suurem oli vaid riigi osalusega naftaettevõte Mažeikiu Nafta. |
| |
|
 |
Maxima.
Foto: Sille Annuk |
|
|
|
|
Taasiseseisvumisajal nelja tudengi äraelamisvajadusest sündinud rakukese hiiuks kasvamist ei ole suutnud keegi sarnasel moel järele teha. Ja kõik see juhtus poolkogemata, kirjutab Postimehe ajakiri Otsustaja.
Nelja tudengist sõbra ja nende vendade, üheksa noore mehe tõusmine Leedu suurimaks majandust ja poliitikat mõjutavaks löögijõuks algas pitsitavast lapsepõlvest.
Viletsad olud viisid otsuseni, et nemad oma elu vanemate moodi elada ei taha. Erinevaid lahendusviise majandusliku järje parandamiseks oli mitu. Nende tõus Baltikumi suurimateks jaekaupmeesteks juhtus pigem kogemata ja planeerimata.
Vaeste meditsiinitudengitena äraelamiseks võimalusi otsides otsustasid neli sõpra 1992. aastal ära kasutada erastamise sogast vett ja sellest rasvasemate palade püüdmisega õnne proovida.
Raha poistel palju ei olnud, nupukust aga küll. Inimestelt ostetud erastamistšekid vahetasid poisid erastatavate väikeettevõtete vastu. Kiduvad ettevõtted tuuniti ja vahetati välismaist päritolu kapitali vastu.
Tšekkide eest erastatud kraami hulgas oli ka üks väikepood Vilniuses, mida ükski välisinvestor osta ei tahtnud – seda arendati niikaua edasi, kuni see osutus üsna kasulikuks äriks. Kui midagi tehakse hästi, siis tasub seda edasi teha. Poode tuli juurde ja mitmest poest sai kokku üks kett.
Partnerid surutakse põlvili
Ketile pandi nimeks VP Market, milles V ja P taga seisab loojate emakeeles Vilniuse Kaubandus. Kauplused kandsid nime T-market, milles T tähistas leedukeelset sõna «säästu».
2008. aasta märtsiks kuulub sinna alla 418 kauplust Eestis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ja nad kõik kannavad Maxima nime.
Plaanivälisest poekese pidamisest Baltikumi suurimaks kaubandusketiks tõusmise taga on võimas ambitsioonikus, nutikus seaduste ärakasutamisel ja häbenematus tingimuste esitamisel.
Algusaegadest peale on kaubandusketi juhid osanud partneritele teha ettepanekuid, millest on raske keelduda. Meeste eesmärk on iga liigutuse juures olnud juhtida mängu!
Selline enesekindlus on pannud põlvist nõtkuma ka maailmaturu hiidusid. Juhtival kaubandusketil on lihtne tootjaid survestada sellega, et lülitab nende kaubad oma kauplustevõrgust välja.
Pärast sellist liigutust ollakse nõus ka pigistavamate tingimustega kui need, mille üle algselt vaieldi, et aga ainult Maxima riiulitele tagasi saada.
Nii on dresseeritud Carlsbergi, Kraft Foodsi, Philip Morrist, Palmolive-Colgate’i, rääkimata väiksematest tegijatest.
Survestajad ise jäävad tagasihoidlikuks, väites, et mingist jõupositsioonist ei saa vastasseisus «Baltikumi poekett maailma suurtootjate vastu» juttugi olla. Nemad on lihtsalt ratsionaalsed ja kaitsevad ennast suurte surve vastu. Selline tagasihoidlikkus tekitab suisa sümpaatiat?
Leedus tõusis VP Market jaeturu liidriks paari-kolme aastaga. Lätis kulus turu vallutamiseks samuti kolm aastat.
Eesti ei ole nii lihtsalt alistunud. Eestis tegutseb VP Market aastast 2001, Maxima nime alla viidi kauplused aastal 2006. Pikalt oli ainsaks varblaseks turul üks T-marketi kauplus Pärnus, mille tegutsemise eesmärk olevat olnud Eesti turu tundma õppimine.
Siinne maastik ei paistnud leedukatele esmapilgul kuigi ahvatlev, sest veel 2002. aastal teatasid leedulastest omanikud, et Eesti-sugusel väljakujunenud turul nad endale kohta ei näe ja laieneda ei kavatse.
Aastaks 2004 oldi juba meelt muutnud ja plaani oli võetud aastaga turu kolme suurema tegija hulka tõusta. See eesmärk aga ei täitunud.
Turuliider aastaks 2011?
Ambitsioonikust see siiski ei kahandanud. Aastal 2007 hõigati välja eesmärk tõusta aastaks 2011 Eestis jaekettide turuliidriks. Pole vahet, kas liidriks tõustakse loomuliku kasvu kaudu või mõnd alla andnud konkurenti üle ostes. Konkurendid lubavad, et Maxima võit ei tule võitluseta.
Suurim töövõit Eestis on seni firmale olnud pigem kontserni presidendile Nerijus Numavičiusele 2004. aastal president Arnold Rüütli annetatud Valgetähe kolmanda klassi orden Eesti ja Leedu majandussidemete tihendamise eest.
Maxima on proovinud õnne ka Poolas ja Rumeenias. Rumeenias oldi küll kasumlikud, kuid mitte piisavalt. Kui tehti pakkumine keti kaupluste ostuks, siis pani Maxima pärast kolmeaastast tegutsemist Rumeenias pillid kotti, raha tasku ja asus uusi jahimaid vallutama.
Samal ajal kui alustati Rumeenias, tehti silma ka Poola turule. Ilmselt ei olnud Poola pruut siiski piisavalt huvitav, sest kosjad jäid katki ja Maxima Poola turule ei jõudnud.
Tegutsemise algusest saadik on VP Marketil olnud kaks põhimõtet, mis tegutsemist ja läbirääkimiste suunda juhivad – olla liider ja pakkuda parimat hinda. Üks toetab teist. Hea hinna pakkumine ja kodulähedane kauplustevõrk on võlunud tarbijaid.
Paindumatus läbirääkimistel ning karmid tingimused on pannud tootjad juukseid katkuma, kuid ahvatlev jaemüügikanal on argumendiks, mis halva mängu juures siiski naeratuse näole meelitab.
Samamoodi nagu tarnijaid, pigistab Maxima ka oma töötajaid. Maxima personalipoliitikasse kuulub põhimõte, et madalama astme töötajad teevad tööd miinimumpalga alusel ja lisa tiksub vastavalt usinusele ja hoolsusele.
See sunnib töötajaid enam ja enam kaupmehe heaks pingutama. Ime siis, et jäävad kahe silma vahele hindade erinevused müügisaalis ja kassasüsteemis!
Eksimused saavad karistatud konkreetselt ja karmilt nii tarnijate kui töötajate puhul. Üldises tööjõupuuduses oli hädas ka Maxima, sest valik oli väike, aga poode palju.
Spekuleeriti suisa, et töötajate vähesus võib saada takistuseks Maxima laienemisele või sundida neid suisa Eesti turult lahkuma. Kuid Maximast ei ole alla andmist loota.
Tootjatelt põhjahinna pigistamise ja töötajate tingimustega tagant piitsutamise eesmärk on pakkuda turu parimat hinda. Tarbijatele see meeldib. Hüppeliselt kasvanud toiduainete hind ja ähvardav tööpuudus peaksid tõenäoliselt kaasa aitama odava hinna poliitika populaarsusele.
Samas ei ole ka konkurendid rumalad ning hinnavahed turul on muutunud üsna olematuks. Lisaks hinnale on ostjate jaoks oluline argument kaubavalik.
Leedu kaubaketi eripäraks on tuntavalt võõrapärane sortiment, mis eesti tarbijas pisut võõristust tekitab. Hea hind küll, aga maitse on võõras. Mitte-eestlasest ostjat segab mitte-eestimaine ja harjumuspäratu kaup poes vähem ning hinnaargument on neile olulisem.
Sisuliselt perefirma
Taiplikud kaupmehed on sellest isegi aru saanud ja Maxima kauplustevõrgu tihedus ja populaarsus Ida-Virumaal on suurem kui mujal Eestis. Ka Tallinna turu vallutamist alustati peaasjalikult venekeelsest Maardust.
Üheks nupuks, kuidas mängu juhtohje enda käes hoitakse, on asjaolu, et enamik Maxima kauplusi tegutseb Maxima oma kinnisvara pinnal, mida renditakse teistele allasutustele, selle asemel, et ise rentnikuna omaniku otsustest sõltuda.
Maxima üheksat alustala ühendab asjaolu, et lapsepõlv möödus neil kitsastes oludes või provintsis. Päritolu ei andnud meestele kaasa mingit olulist võluväel uksi avavat suhtevõrgustikku ega poliitilisi patroone. Küll aga visaduse ja tahte oma elu kardinaalselt muuta.
Märkimisväärne on see, et sisuliselt perefirmana on ettevõte tegutsenud algusest peale ja tegutseb ka praegu. Omavahelised suhted on jätkuvalt head ning usaldus suur. Suur edu ja suur varandus ei ole aktsionäre laisaks teinud. Süües on kasvanud isu ja säilinud hasart järjest rohkem teha ja katsetada.
Bravuuritsemisega ärigeeniused silma ei paista ja eelistavad olla pigem nähtamatud. Aga siiski, seisus kohustab – Leedu kuulsaim Ferrari kuulub Nerijus Numavičiusele.
Lisaks Maxima kauplusteketile kuulub samadele omanikele veel mobiilsideoperaator, apteegikett, turvafirma, Leedu suurim reklaamifirma, kindlustusfirma, pitsarestoranide kett, kinnisvarafirma ning ehitus- ja sisustuskaupade kett.
Maxima hüüdlause on «Kõik on läbi mõeldud». Tõepoolest – juhuse hooleks ei jäta omanikud mitte midagi. Kui just keti sünd välja arvata.
Ruth Laatre, Rimi Eesti senine tegevjuht (1. märtsist juhib ettevõtte kinnisvarahalduse ja laiendusprojekte kogu Baltikumis)
Tuleb tunnustada, Maximas on tublid tegijad! Siiski pean ebatõenäoliseks, et nad kolme aasta pärast turuliidrid on, sest ega meiegi ei maga. Kaugemas perspektiivis võib see olla tõenäoline, kuid lihtne see ei ole.
Tõenäoline saab liidriks tõusmine olla ilmselt kellegi ülesostmise kaudu. Nende tugevuseks on kohaliku kinnisvara omamine, mis annab neile tugevama positsiooni. Nõrkuseks on võõrapärane kaubavalik, millega Eesti tarbija harjunud ei ole.
Raul Puusepp, Tallinna Kaubamaja ASi juhatuse esimees
Maximal on tublid ambitsioonid ja me ei alahinda neid. Turu liidriks tõusmine aastaks 2011 saab tulla ainult väga kõrget hinda makstes. Eks näis, kas nad on nõus seda hinda maksma. Oma jõulise turule tulekuga õõnestasid nad pigem enda jalgealust ja tegid teistele kaupmeestele teene.
Anne Mere, Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees
Maxima tõus turuliidriks on reaalne. Kohalikele suurtele astutakse jõudsasti kannale. Nende jõuline käitumine tarnijatega ei ole teistele kaupmeestele halba eeskuju andnud.
Suhted on head ning meie silmis on nad pood nagu iga teinegi. Hea on see, et Maxima pakub tootjatele väga head müügikanalit. Kehvem on see, et sama kanali kaudu jõuab Eestisse palju importtoodangut.
Tarmo Noop, A Le Coqi õlletehase juhatuse esimees
Maxima turuliidriks tõusmine võib olla reaalne kümne aasta perspektiivis, aga mitte kolme aastaga. Eestisse tulles oli neil kehv stardipositsioon, sest siin oli selleks ajaks juba väljakujunenud turg.
Maxima ei ole jõulisem tingimuste seadja kui teised kauplejad. Läbirääkimistelaua taga on kõigiga raske.
|
|
|
|
|
