Mida rohkem isemõtlevad robotid levivad, seda olulisemaks muutub nende negatiivne mõju, mis võib tuua tagasilööke. Näiteks kardavad teadlased, et robotid võivad probleeme tekitada nii jälgimisseadmetena kui ka vanainimeste ja haigete hooldajatena. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | aika
"nigu kinus!" ütles kord mu vanaema
Peda
Hoidke inimestele töökohti....
|
|
Londoni teadusmuuseumis peetud ümarlaual tõdesid robootikaasjatundjad, et üldlevinud nägemus tulevikurobotitest ja nende võimalikest kasutusaladest põhineb suuresti väärkujutelmadel.Sõjavägi huvitatud Isemõtlevad robotid on seadmed, mis suudavad inimese sekkumiseta otsuseid langetada. Kõige primitiivsem isemõtlev robot on näiteks robottolmuimeja, mis suudab ise otsustada, kas tal tasub pisut tolmu imeda või on põrandad niigi puhtad ja tal oleks targem tagasi laadija juurde veereda. Elavat huvi tunnevad isemõtlevate robotite vastu aga sõjavägi, politsei eriüksused, luureasutused ja muud säärased organisatsioonid. Ka piirivalve on neile rakenduse leidnud – näiteks on Samsung Lõuna-Korea piirivalvele konstrueerinud roboti, mis täiesti omapäi kapitalistliku Lõuna-Korea ja kommunistliku Põhja-Korea piiril patrullib. Ehkki hingetul piirivalvuril on küll kaks videokaamerat, ei piirdu tema tööülesanded pelgalt piiril toimuva jälgimise ja talletamisega – tema varustusse kuulub ka kuulipilduja. Omapäi toimetavate robotite arendamine ja kasutamine eeldab paljudele küsimustele vastuste leidmist, märkis Lääne-Inglismaa ülikooli professor Alan Winfield. «Lihtne näide: kui see Lõuna-Korea piirivalverobot kellegi maha laseb, kes siis süüdi on?» Praegu on probleem pigem teoreetiline, sest suure osa isemõtlevate robotite tegemisi jälgib robotijuht ehk operaator. Ja kui seade teeb midagi, mida ei peaks tegema, on süüdi kas operaator või seadme valmistanud firma. Noel Sharkey Sheffieldi ülikoolist usub, et probleemid kerkivad teravamalt päevakorrale siis, kui robotid sõjaväest rahulikemale elualadele jõuavad. «Kujutage ette kaevurite streiki, kus tahmaste nägudega kaevurite asemel nõuavad oma õigusi veekahuritega relvastatud robotid,» tõi ta esmapilgul ehk pisut koomilise näite. «Kuid sellisteks asjadeks peame valmis olema.» Londonis aru pidanud teadlased kritiseerisid teravalt Suurbritannia teadus- ja innovaatikakeskuse värskeimat, eelmise aasta detsembris avaldatud robootikaalast uuringut. Vaja tõsist debatti Uuring pealkirjaga «Utoopilised unistused või masinate mäss?» keskendus sellistele küsimustele nagu robotite «õigused», tehisintellekti arengusuunad lähitulevikus ning kuidas robotite areng võiks mõjutada seadusandlust ja poliitilisi suhteid kogu maailmas. Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et kaugemas tulevikus võivad robotid hakata nõudma inimestega võrdseid õigusi, sealhulgas õigust «elamispinnale ja tervishoiugarantiidele». Suurbritannia valitsuse teadusnõunik sir David King väitis, et uuringu eesmärk oli diskussiooni tekitada ning selle arutelu põhjal kavatseb valitsus langetada robootika tulevikku puudutavaid otsuseid. Winfield aga leiab, et jutud robotitele inimestega võrdsete õiguste andmisest sobivad pigem ulmejuttudesse kui teadusliku arutelu teemaks. «Olulisem on uurida, kuidas ühiskond robotitesse suhtub ja milliseid ülesandeid oleks inimesed valmis neile usaldama.» Üks valdkond, kus isemõtlevaid roboteid senisest rohkem tarvitada saaks, on tervishoid. Jaapanis juba kasutataksegi roboteid vanainimeste tervisliku seisundi jälgimiseks. |
