Saarts: eelarve rikkus valitsuse edu

Valitsuse esimest tööaastat hinnanud politoloog Tõnis Saartsi sõnul ei saa valitsuse tegevusele kõige kiitvamat hinnangut anda just seepärast, et riigieelarve koostamisel mitme miljardiga eksiti.

Kui edukas oli valitsuse esimene aasta?

Pean siiski valitsuskoalitsiooni kõige väljapaistvamateks sammudeks arutelu algatamist alkoholipoliitika ja töölepingu seaduse ümber. Kuigi mõlemad seaduseelnõud tekitasid tõsiseid kirgi, oli diskussiooni neis küsimustes vaja. Perepoliitilised meetmed ja tulumaksu langetamise võiks ka ju siia ritta panna, kuid need on pigem vanade poliitikate jätk kui midagi uudset.

Kas eelarve kärpimine tähendaks ka vigu valitsuse töös?

Pahameelt tekitab see kindlasti. Rahvale lubatu tagasivõtmine ei saa plusspunkte tuua ühelegi koalitsioonile.

Kas omavalitsuste ja europarlamendi valimised võivad ohustada praegust koalitsiooni?

Europarlamendi valimised vaevalt. Isegi siis, kui eelarvekriis valitsuse maine tõsiselt langusesse viib ja ühel osapoolel tekikski kiusatus paati vahetada, pole opositsioonis eriti kedagi, kes tahaks valitsusse minna ja kokku keedetud mõru suppi helpima hakata.

Juhul, kui 2009. aasta sügiseks on valitsuse reiting juba pöördumatult langustendentsis, on tõenäolisem, et üks partneritest alt ära hüppab. See on Eestis olnud raudne reegel, et kui

valitsuse maine kukub alla kriitilise piiri, initsieeritakse mõni skandaal ja üks osapool kergitab viisakalt kaabut.

Kas valitsuse senisest tööst paistavad välja kõigi koalitsioonierakondade vaated?

Kõige vähem ilmselt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vaated. Nende nägu oli ka koalitsioonilepingus kõige vähem näha. Ilma töölepingu seaduse saagata oleks ilmselt paljudel üldse pika peale ununenud, et nemadki koalitsiooni kuuluvad.

Üldiselt on selle koalitsiooni puhul olnud kõige silmapaistvam kahe parempartei (Isamaa ja Res Publica Liit ja Reformierakond) vastastikkune mõõduvõtmine.