Kuigi seadus nõuab ametnike ja riigifirmade juhtide
palkade avaldamist 1. aprillil, tegid mitmed riigifirmad, nagu näiteks Eesti
Energia, Eesti Loto, Riigi Kinnisvara ja Keskkonnainvesteeringute Keskus juba eile
töötasud kõigile avalikuks.
Nii selgus, et Eesti Energia juhi Sandor Liive
aastateenistus oli mullu 2,23 miljonit krooni, mis on aga üllatuslikult 100 000
krooni väiksem kui 2006. aastal.
Põhjusi tuleb otsida lisatasude ja puhkusekompensatsioonide
muutusest. Liive põhitöötasu oli mullu 1,52 miljonit, mis oli varasemast märksa
suurem. Võrdlusena võib märkida, et Eesti presidendi kuupalk kerkis tänavu 85
890 ja aastapalk 1,03 miljoni kroonini.
Lisatasud ja hüvitised jäid Liivel aga võrreldes 2006.
aastaga madalamaks. Teadupärast sai Liive 2006. aasta eest erakordselt suure
summa – üle 425 000 krooni kompensatsiooni –, kuna tal oli välja võtmata 105
päeva puhkust. Nüüd jäi puhkusehüvitis üle kolme korra väiksemaks.
Samas ei tähenda Liive näide, et Eesti Energias oleksid
töötasud vähenenud. Teiste juhatuse liikmete põhitöötasule lisandus 380 000
krooni lisatasu ja lisaks puhkusehüvitised, mis tõid 2007. aasta lõikes kaasa
olulise palgatõusu.
Eesti Loto juht Aivar Lepp oli üllatunud kuuldes, et
avaldatud andmete järgi jäi tema töötasu väiksemaks kui 2006. aastal. Samas
leidis Lepp ka võimaliku selgituse.
«Põhjus võib olla selles, et eelmise aasta eest ei ole
juhatusele lisatasu määratud, kuna nõukogult oodati aastaaruande valmimist,»
nentis Lepp. Nimelt on Eesti Loto juhtkonnale makstava lisatasu kriteeriumid
seotud majandustulemustega.
Samas tunnistas Lepp, et teda ei ehmataks ka palga
langus. «Lisatasu kriteeriumid on meil ette ära otsustatud. Kui juhtub nii, et
ettevõte või juhatus neid kriteeriume ei täida, saame vähem lisatasu või ei saa
üldse. Nii on minu ja teise juhatuse liikmega ka korra juhtunud,» tunnistas
Lepp avameelselt. Tema sõnul ei ole põhipalk siiski kunagi langenud.
Kas riigifirmade juhid peaksid erafirmade tüürijatest
vähem teenima, ei ole Lepa sõnul võimalik öelda. «Minu arust ei tasuks siin
omaniku põhjal vahet teha, lähtuda tuleb hoopis ettevõtte suurusest ja
spetsiifikast,» tõdes ta. Lepa sõnul ei jää vähemalt Eesti Energias
riigiettevõtte palk suurtele erafirmadele alla.
Selgitus leidub ka tõigale, et Riigi Kinnisvara juht Jaak
Saarniit teenis vähem kui juhatuse liige Elari Udam. Saarniit tuli ettevõttesse
2006. aasta keskel, seetõttu jäid tema mullused puhkusekompensatsioonid ja
lisatasud väiksemaks kui Udamil, kes on firmas kauem olnud.
«Udam on üle elanud mitmed juhatajad ja tal oli kogunenud
päris palju puhkust. Seepärast teenis ta rohkem,» polnud Saarniit kade.
Tema hinnangul vastab riigifirmade juhtide palgatase
Eesti majandusolukorrale. «Meil on autokompensatsioon samuti palga sees,»
selgitas Saarniit. «Bensiini hind on kõvasti tõusnud, aga meie projektid on üle
Eesti laiali. Sõita tuleb kogu aeg Jõhvi ja ka Koidula piiripunkti vahet. Palgatõusu
põhjendus oligi seotud autokompensatsiooniga.»
Samuti ei nõustunud ta väitega, et riigifirmade palgad
peaksid jääma erafirmadele alla. «Eesti Energia või Eesti Post on väga suured
ettevõtted,» tõdes Saarniit. «Teades Tallinna Sadama või Eesti Energia palku ja
arvestades Eesti ärimaastikku, on need õiged arvud.»
Arvamus
Kulno Türk
Tartu Ülikool
Kui võtta näiteks USA suurte ettevõtete tippjuhtide
palgad, siis seal on need võrreldes presidendi palgaga ääretult kõrged. Nii
nagu Eestiski on USAs suured käärid spetsialistide ja tippjuhtide palkade
vahel. Võib öelda, et seal on erisused isegi suuremad kui Eestis.
Teine küsimus on, kas ühiskond aktsepteerib seda.
Presidendi, valitsusjuhi või ministrite vastutus ja nende otsustest tulenev
mõju riigi ja rahva saatusele on võrreldav suurettevõtete juhtide omaga.
Ma siiski kahtlen praeguses süsteemis, tippjuhtide palgad
võiksid poliitiliste tippjuhtide palkadest vähem erineda. USA mudel ei pruugi
olla kõige õigem, kuigi sealne majandus on olnud kuni viimase
kinnisvarakriisini edukas.
|
