«Muidugi olin ma nendest Nigeeria kirjadest kuulnud, kuid seda skeemi ei saa Inglismaa omaga võrrelda,» rääkis naisterahvast ohver. «Kujutage ise ette olukorda, kui teile saadetakse kiri, milles Inglise maksuamet küsib lotovõidu väljamaksmiseks raha.» Naist ei muutnud ettevaatlikuks isegi teadmine, et ta pole lotot kusagil mänginud. «Mulle kirjutati, et võitis minu e-mail, mida kasutavad aktiivselt minu lapsedki,» väitis eelmisel nädalal kindluse mõttes ise Londonisse lubatud miljoninaelasele lotovõidule järele sõitnud naine.Petturid pea tabamatud Miljonivõit osutus muidugi pelgalt pettuseks. Lubatud Royal Bank of Scotlandi peakontori asemel leidis naine eest tavalise sularahaautomaadi. Naise kahjud küünivad kokku umbes 18 000 kroonini. Sellest ligi kümme tuhat krooni moodustab summa, mis naine loteriivõitu lubanud pangale «kulude» katteks musta raha lähetamise poolest kuulsa Western Unioni Tallinna kontori kaudu Inglismaale saatis. Ülejäänud summa moodustavad reisikulud. Kuigi naine loodab tekitatud majanduslikust kahjust riigilt kas või osalist hüvitust, on lootus selleks sisuliselt olematu. Nii nagu ka petturite tabamine. «Tavaliselt ei saada petturid lotovõidust rääkivat kettkirja ise meilidele laiali. See teenus ostetakse spetsialistidelt sisse,» ütles keskkriminaalpolitsei vanemkomissar Kalmer Viska. «Isegi kui üks protsent e-kirja saanud inimestest õnge läheb, siis on see petturite jaoks väga hea tulemus.» Kolm ohvrit Eestist Postimehega rääkinud kannatanu väitel öeldi talle ühes e-kirjas välja toodud võidutšekkide kojutoimetamisega tegelevast Inglise firmast, et ainuüksi samal päeval, mil tema sinna võidu kättesaamiseks helistas, said nad sääraseid kõnesid kogu maailmast kokku paarkümmend. See teeb petturite päeva tuluks umbes paarsada tuhat krooni. Ametlikult polnud kullerfirma lubatud «lotovõitudega» muidugi seotud. «Loota ju võib, kuid ma pole kuulnud oma karjääri jooksul ühestki juhtumist, kus inimene oleks tõesti võitnud reaalselt lubatud summa,» võttis petuskeemi kokku ligi 15-aastase staažiga vanemkomissar Viska. Kokku on sel aastal rahvusvaheliste petturite kettkirjade ohvriks langenud ja politseile uurimiseks avalduse teinud kolm Eesti elanikku. Kannatanu kommentaar: • «Interneti teel sain teate, et olen võitnud 1,2 miljonit naela. Saatsin neile vastuse, et kas on ikka nii, et ega see pole spämm. Nemad vastu ametlike initsiaalidega, et see pole nali ja veel kord palju õnne. Võidutšekk on Inglismaal Royal Bank of Scotlandis. Pidin maksma 450 naela, et saaksin tšeki kätte, sest nemad olid kulutusi teinud. Kirjutasin, et tulen parem ise Londonisse, mispeale nad palusid reisiplaani saata. Samal ajal sain veel ühe kirja, et olen e-posti süsteemi loosimisel võitnud miljon naela. Kõik tundus nii reaalne, hästi vormistatud meilid, ei tekkinudki kahtlust, et see võiks pettus olla. Maksin 450 naela ära ja järgmisena tuli justkui Inglise maksuametist kiri, et kuna ma ei ole Suurbritannia kodanik, siis pean võidu kättesaamiseks veel 260 naela maksma. Siis käis krõks ära. Minuga telefonis rääkinud mees teatas, et ärgu ma 19. mail tulnud teadet tõsiselt enam võtku, vaid kontsentreerugu ikka sellele 21. mai lotovõidule. Tundus nagu imelik...» • «Siis tuli veel kaks meili, et uus miljon. Kui te neid kirju näete, siis ei usu oma silmi. Kõik on nii peenelt vormistatud. Ütlesin, et tulen ise Inglismaale kohale. Küsisid, et kas saadavad lennujaama oma panga protokolliosakonna juhi mulle vastu. Sellest ma keeldusin. Londonisse jõudes hakkasime koos sõbrannaga aadressi järgi mind vastu võtma pidanud panka tuvastama. Aadressi järgi asuski seal uhke ärikeskus, kuid ei mingit panka, ainult sama panga rahaautomaat. Siis helistas esimesena lotovõidust teatanud mees, kes küsis 2650 naela maksuametile. Pakkusin välja, et saame kokku. Mees polnud nõus ja oli valmis vaid e-kirja saatma. Inglismaa politsei, kuhu avalduse viisin, ei saanud millestki aru.» |
