Foto: Marina Puškar

Internetis ostmine muutub eestlaste hulgas aina populaarsemaks. Kuid häid pakkumisi ja eksklusiivseid kaupu otsides peab kindlasti arvestama kaasnevate ohtudega.
Teadmine, et USAs müüakse üle 15 000-kroonises hinnaklassis tehnikatooteid keskmiselt 25 protsenti soodsamate hindadega, meelitab nii mõnegi huvilise arvuti taha pakkumisi piiluma.

Kui ostuargumendiks pole hind, saab tellimisel määravaks eksklusiivsus. Internetis on müügil kaubad, mida ka parima tahtmise juures Euroopa kauplustes ei pakuta. Kuid odavamate hindadega kaasnevad ka võimalused petta saada.

Näiteks Suurbritannias tehtud uuringu kohaselt kaotab aktiivne internetipoodleja pettuste tõttu igal aastal keskmiselt 18 000 krooni.

Kuidas siis petturit vältida ja uskumatuna näivate pakkumiste vahel ohutud leida?

Liiga ilus, et tõsi olla

Inimloomusele meeldib uskuda ja usaldada. Seda ära kasutades müüb petturpood kallist ja populaarset toodet konkureerivate veebiäridega võrreldes sageli poole soodsamalt.

«Identne pakkumine – 50 protsenti madalam hind»-metoodikaga käivad käsikäes müügi võtmefraasid: ainult täna, hüpersoodsalt, viimased mudelid. Maakeeli võib sellist strateegiat nimetada söödaks või peibutiseks, mis kliendi petturkaupmehele kätte toob.

Sellele võib järgneda agressiivne lisamüük, mis kruvib esialgset hinda oluliselt. Kauba tellinud inimestele soovitatakse juurde tellida lisasid ja sobivaid tooteid. Seejuures võib lubatud hinnasula olla petlik – ostjal puudub hinnavõrdlus ja suur oht on tegelikult üle maksta.

Kui ostja aga õnge ei lähe ja soovib ainult tellitud kaupa, siis võib ootamatult selguda, et parasjagu on kaup laost otsas. Et aga krediitkaardil on summa broneeritud või juba mahagi võetud, siis selle tagasinõudmine võtab palju aega, kuid pole õnneks võimatu.

Internetis ostu sooritanud, kuid kaupa mitte saanud ostja peaks kaebekirja esitama 45 päeva jooksul pärast tehingut. Vastasel juhul on rong läinud.

E-bay mured ja rõõmud

Eestlaste seas aina populaarsust koguva rahvusvahelise internetioksjonite keskkonna E-bay fännide tüssata saamise võimalused on suurenemas mäekõrguseks. Krediitkaardi asemel on E-bays käibel Paypali-nimeline rahamaksesüsteem, kus kontonumbrit asendab e-posti aadress.

Olgugi et liitumine on kiire ja lihtne, on hilisemate pretensioonide korral jälje ajamine palju keerukam ning tüssata saamisel ei jää üle muud, kui peeglisse vaadata. Üldistades võib kõigi E-bay keskkonnas müüdavate kalliste asjade külge kinnitada sildi: turvarisk.

Tõsi, võimalik on kasutada ka vahendusteenust portaalilt escrow.com, kes kauba kättesaamise ajani ostja makset kinni hoiab, kuid üüratu hind nullib teenuse lisaväärtuse. Odavam näib ostu mitte sooritada.

Siiski pole E-bayst ostmine tingimata ohtlik. Tähelepanelikult müüja tausta uurides on võimalik riski vähendada. Tasub uurida, mida teised temalt ostetud toodetest arvavad.

Usaldusväärsust hinnates aitavad lisaks E-bay sisesele süsteemile ka leheküljed reseller.com ja feedback.com. E-bay oma süsteemi tuleks siiski suhtuda teatava ettevaatlikkusega – võib-olla on tegemist vaid suitsukattega. Tõde aitab päevavalgele tuua sõpruskonnaväliste kasutajate kommentaaride lugemine.

Üle 500 tagasiside kommentaariga kasutajad on suure tõenäosusega kauplused, kes kaubavalikut ka virtuaalsetel riiulitel müüvad.

Tähelepanuta ei maksa jätta positiivse tagasiside ajalist mõõdet. Üle aasta vanade kiidusõnade ning sellele järgnenud pika pausi taga tasub näha varastatud kontot.

Samuti võiks kahtlust äratada hüppeliselt kasvanud kauba hind. Varem 10 krooni eest sukkpükse müünud kõrge reitinguga kasutaja naljalt 50 000-krooniseid sülearvuteid müüma ei hakka.

Mõne erandiga asub suurem osa pettureid netikuller.ee kogemuste põhjal Suurbritannias. «Kui neile helistame, et müüdava kaubaga tutvumiseks korraks läbi astuda, leiavad nad alati neliteist põhjust, miks see võimalik ei ole. Mõni hetk hiljem kaob ka pakkumine,» meenutab kogemusi Netikuller.ee operaator Indrek Voksep.

Avameelselt müütidest

Olgugi et massides leviva argimüüdi kohaselt internetipoed üleüldse tellijale kaupa kohale ei saada, on tegemist pigem haruldase juhtumiga. Ohtude juurde tagasi tulles võib aga juhtuda, et teele läkitatakse vale kaup või tegemist on praagiga.

Sellel juhul tuleb appi garantii. Sarnaselt Eesti kaupmeestelt ostetud kaupadega kehtib garantii ka internetis sooritatud ostude puhul.
Netikuller.ee asutaja ning omaniku Heikki Haldre kogemuse kohaselt võiks enim levinud internetipettuste lahtrisse kirjutada sootuks valedesse kätesse sattunud krediitkaardinumbriga.

Kui esmalt maksustab kurjategijast kaupmees klienti ostetud kauba eest ja kõik tundub OK, siis mõni kuu hiljem võib netipoodleja avastada, et tema arvelt on maha läinud ootamatult palju raha – sedapuhku India või Malaisia siselendude eest.

Süüdlasele osutamiseks ei jää muud üle, kui taas panka tõtata. Sedapuhku tõestamaks, et Malaisia ega India pole kunagi teie lemmiksihtkohtade hulka kuulunud. Veel väiksem on vajadus sealsete siselendude järele.


Populaarsed netikauplused

Amazon.com – vaieldamatult suurim ja soodsaimate hindadega netipood müüb peaaegu kõike. Eestimaa kodudesse saadab otse nii raamatuid, videoid kui ka muusikat. Netikulleri kaupadest moodustab Amazonist tellitud kaup 25 protsenti, valdavalt elektroonika.
Eastbay.com ja Zappos.com – need jalatsipoed rõõmustavad ostjaid suure mudelivalikuga.
Overstock.com – hea kauplus hinnatundlikule ostjale, kus pakutakse laojääke. Eestlaste seas on eriti nõutud käekellad.
VictoriasSecret.com – Ameerika populaarseim soodsa hinnaga rõivakauplus naistele. Suur valik bikiinidest mantliteni.
Allikas: Netikuller.ee

Eestlaste lemmiktehnikavidinad
Apple iPhone + kõikvõimalikud lisad
Robottolmuimeja Roomba
Käekellad
Meediapleierid
GPSid    
Metalliotsijad                    
Allikas: Netikuller.ee

Mida imelikku ostetakse?
1. I maailmasõja aegne propeller
2. Samuraide mõõgad
3. Kondoomiautomaat
4. Angelina Jolie autogrammiga pilt
5. Sipelgaakvaarium
6. Hüpnoosimasin

Tasub teada
Ameerika netipoodidest tellimise hinnaarvestus
Tollis makstav riigilõiv – ca 100 krooni;
Deklaratsioonitasu – ca 150 krooni;
Euroopa Liidu toll – 0–17 protsenti kauba maksumusest;
Eesti Vabariigi käibemaks – 18 protsenti
Omal käel tellimisel lisandub kaubale alati ka turvarisk. Iga viies inimene sajast kaotab netipoodidest tellimisel nii raha kui kauba.