Maamaksu tõus nuhtleb elanikke erinevalt

Kuigi seadus lubab valdadel tõsta maamaksumäära maksimaalselt 2,5 protsendini riiklikust maamaksustamishinnast, võib ka väiksem maksutõus osutuda paljude maaomanike jaoks kardetust valusamaks.

Võrdluseks: Eesti valdade keskmine maamaksumäär on 1,6–1,7 protsenti ning ka paljude naabervaldade maksumäärad ületavad Saues kehtivat määra.

Suured kõikumised

Ühe valla piires võivad maksusummad kerkida väga erinevalt. Kui Saue vallas Tallinna rikaste elurajooni Veskimöldre külje all asuva 650 ruutmeetri suuruse krundi riiklik maksustamishind on 331 250 krooni, tasub omanik praegu aastas 2650 krooni maamaksu. Järgmisel aastal tuleb samal omanikul välja käia 3644 krooni.

Alliku külast kümmekonna kilomeetri kaugusel asuvas Jõgisoo külas on 2800 ruutmeetri suuruse maatüki riiklik maksustamishind ainult 21 000 krooni. Selle maatüki omanikul tuleb praegu maksta aastas 168 krooni ning järgmisest aastast 231 krooni.

Samal ajal ei teeni Saue vald maamaksudest sugugi suurt tulu – abivallavanema Priidu Kalbre sõnul saadakse tänavu ligi 2,9 miljonit krooni, määra tõus toob järgmise aasta tuludesse ühe miljoni lisaks.

Maamaksu tõstmine võeti Kalbre sõnul ette peamiselt seepärast, et riiklikult määratud maamaksustamishinnad on püsinud viis aastat muutumatuna. «Maamaksutulude osatähtsus moodustab ainult kolm protsenti kogutuludest,» tunnistas Kalbre.

Harku vallavanem Ott Kasuri teatas, et ka neil on erinevad maamaksustamishinnad nagu Saue vallas. Kuid uuel aastal maaomanikke maksutõus ei oota, sest valus käik tehti juba mullu ära. 2,5 protsendini ehk lubatud maksimumtasemele kergitatud määr tõi 2007. aastal lisaraha 10 miljonit krooni.

Ootavad maa hindamist

Kokku moodustab maamaksust laekuv raha valla eelarvetuludest 10 protsenti ehk ligi

20 miljonit. «Teenitud raha läheb teedeehituseks ja keskkonnakaitseks,» selgitas Kasuri.

Viimsi vallavanem Urmas Arumäe teatas, et nemad plaanivad tõsta maamaksumäära kuni 2,5 korda. «Täpsemalt selgub kõik siis, kui volikogus on haamrit löödud,» viitas Arumäe.

Maamaksudest laekuvat lisaraha loodab vald teenida kuni 21 miljonit krooni. Põhjuseks, miks maamaks suureneb, on vajadus täita eelarve miinuste pool. «Saame aru, et see on ebapopulaarne otsus, aga midagi pole teha,» nentis vallavanem.

Tallinna külje all asuva Viimsi valla Miiduranna elurajooni maamaksud võivad praegu olla ühed Eesti kõrgemad, 900-ruutmeetrise krundi eest tuleb tasuda ligi 3000 krooni aastas.

Sealkandis elav pensionär Helgi Kuub märkis, et vallavalitsus annab pensionäridele küll väikese soodustuse, aga ikkagi on maksu raske tasuda.

Arumäe sõnul ei tasu aga Viimsi vähekindlustatud inimestel karta, sest vald on neile välja töötanud hüvitiste süsteemi.

Äsja maamaksutõusust teatanud Tallinn usub, et hiljemalt järgmisel aastal viib riik läbi maa korralise hindamise, mis tõstaks maksustamise hinda mitu korda. Arvutuste kohaselt erineb 2006. aastal kehtinud maa aastane maksustamise hind ja maa tegelik väärtus Tallinnas keskmiselt 5–6 korda.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Agnes Jürgens teatas aga, et maa korralist hindamist pole praegu ette näha. «Ootame kinnisvaraturu rahunemist.

Maamaks täidab kukrut isemoodi

Kui paljude valdade jaoks on maamaksust saadav tulu marginaalne, siis Tallinna kukrut täidaks maamaks määrade tõustes soliidselt.

Maksu- ja tolliameti andmetel laekus 2006. aastal maamaksu kokku 514 miljonit krooni. 2007. aasta prognoosi kohaselt on maamaksust saadava tulu 550 miljonit ning 2008. aastal 580 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna peaspetsialisti Andrus Jõgi sõnul moodustas maamaks 2006. aastal 2,9 protsenti kohalike omavalitsuste tuludest.

Mõnel omavalitsusel võivad tema sõnul laekumised maamaksust ulatuda peaaegu 20 protsendini eelarvetuludest. «Juhiks tähelepanu, et Tallinna keskmine maamaksumäär on kõige madalam, jäädes riigi keskmisele ligi kaks korda alla,» nentis Jõgi.

Seejuures on Tallinn Jõgi sõnul riigi keskmise mõjutaja. «Kui Tallinn viiks maksumäärad keskmiseni, tähendaks see linna eelarvele rohkem kui 100 miljonit krooni lisatulu,» sõnas ta. (PM)

Arvamus

Martin Schwindt

Haapsalu aselinnapea

Tõstame algaval aastal maamaksumäära 50 protsenti, uus koefitsient on 1,5. See tähendab, et kui 2007. aastal tõi maamaks linnale 2,1 miljonit krooni, siis 2008. aastal on tulu 3,3 miljonit. Nõrgema maksevõimega inimesed on samas kaitstud, pensionäridele ja represseeritutele on ette nähtud osalised maksuvabastused.

Meil on sama maksumäär kehtinud 2002. aastast. Samas peab vaatama, kui palju on tõusnud kinnisvara väärtus. Võrreldes Haapsalut ümbritseva Ridala vallaga selgub, et linnas on maamaks jäänud väiksemaks kui osas valla piirkondades.

Maamaksu osakaal linnaeelarves pole väga märkimisväärne, järgmise aasta tuludeks on planeeritud 164 miljonit krooni, millest maamaks moodustab 3,3 miljonit.

Urmas Ahven

Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja

Linnavalitsus otsustas maa maksustamise määra mitte muuta, maksumäär on sama olnud 2002. aastast. Riik pole ju ka vahepeal korralisi maa hindamisi teinud ja nii pole omavalitsus näinud põhjust tõstmiseks. Meie eesmärgiks on ikka stabiilne elukeskkond. Praegune põhimõte on, et maksud tõusevad siis, kui kehtestatakse uued maa maksustamise hinnad.

Rein Triisa

Viljandi abilinnapea

Meie maksustamise määraks jääb 1,2, see number pole muutunud juba paar-kolm aastat. Meil on ka koalitsioonileppes punkt, et maa maksustamise määra ei tõsta. Me ei näe selleks praegu ka põhjust, kuna tuleme omadega niigi toime.

Urve Tiidus

Kuressaare linnapea

Meie järgmiseks aastaks maksustamise määra ei tõsta. Mullu natuke tõstsime, sel oli väga konkreetne ja pragmaatiline põhjus: linnal oli vaja investeerida sadevete ärajuhtimise süsteemi. Laekus umbes miljon krooni lisaraha ja sellest piisab.