Eestis on sagenenud eesnäärmevähki haigestumine

Alanud meeste tervise nädal on tänavu pühendatud ülekaalulisusest tulenevatele terviseprobleemidele ja eesnäärmehaigustele, eriti eesnäärmevähile, millesse haigestumine on järjest sagenenud.

Eesnäärmevähki haigestumiselt on Eesti Euroopas esimesel kohal ning see haigus viib aastas hauda umbes 500 meest. Samas on eesnäärmevähk varase avastamise korral ravitav, vahendas ETV24 «Aktuaalset kaamerat».

Samal teemal: Eesti meest närivad rahulolematus ja stress

Eesti meeste keskmine eluiga on küll viimastel aastatel pisut tõusnud, kuid jääb Soome meeste omale ikkagi alla ligi kümne ja rootslastele ligi 13 aastaga. Suur osa tervisehädadest tulenevad ülekaalulisusest, millele mehed pahatihti tähelepanu ei pööra.

«Ma arvan, et väga suur hulk mehi ei teadvusta seda, et need kilod, mis vööpiirkonda kogunevad, on otseselt seotud nende tervisega,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi Tallinna filiaali arst-toitumisnõustaja Kristel Ehala-Aleksejev. «Iga haigestumine kurnab inimest nii füüsiliselt kui ka vaimselt, me ei saa kahte poolust lahutada.»

Järjest suuremaks ohuks meeste tervisele on kujunenud eesnäärmehaigused, millesse suremuse osas on Eesti esimesel kohal Euroopas. Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku arst Margus Punab ütles, et Eestis on situatsioon eesnäärmevähi osas katastroofiline.

Doktor Punabi sõnul on eesnäärmevähki haigestunute arv järjest kasvanud. Viis-kuus aastat tagasi diagnoositi 300 - 400, 2004. aastal 600 – 700, praegu aga 800 - 900 juhtu aastas.

Järgmisel aastal käivitatakse pilootprojektina Tallinna Nõmme linnaosas 50- kuni 65-aastaste meeste skriininguuringud eesnäärmevähi avastamiseks. Varane avastamine on eesnäärmevähi puhul äärmiselt oluline, sest varases staadiumis on see haigus ravitav.

«Kontrollis peaks käima ka kindlasti mehed, kellel pole kaebusi, kuid kes on riskivanusega riskirühmas,» rääkis Punab.

Eesnäärmevähk on avastatav üsna lihtsa analüüsiga, mida on võimalik teha uroloogi või perearsti juures.