|
Alberta Ülikooli uurimisrühm võrdles kokku 128 seni vähe liikuva eluviisiga
inimese füüsilise vormi paranemist kuue kuu vältel. Katsealused olid jaotatud
kaheks treeningugrupiks: ühe grupi ainsaks ülesandeks oli kõndida päevas
vähemalt 10 000 sammu, teise grupi treeninguprogramm oli intensiivsem. Nad pidid
kõndimisele lisaks jooksma või sõitma jalgrattaga sellises tempos, et ka
treeningu lõppedes oleksid võimelised kaaslasega vestlema, kirjutab SL Õhtuleht.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | no
parem teha midagigi kui üldse mitte teha
vou
madal pulss võtab kaalu alla, kiire pulss treenib organismi
|
|
«Selgus, et intensiivsemat trenni teinud inimeste füüsiline vorm oli
jalutajate omaga võrreldes kuue kuuga palju rohkem paranenud. Madalal
pulsisagedusel toimuv treening, näiteks kõndimine, ei too kaasa märkimisväärset
tervisenäitajate paranemist,» nentis uurimisgrupi juht dr. Vicki Harber.
Mõlemas treeningugrupis põletasid katsealused tunniajalise treeninguga
ühepalju kaloreid. Kui aga võrreldi katsealuste vererõhku ja maksimaalset
hapnikutarbimst selgus, et suurema intensiivsusega trenni tegijate
tervisenäitajad olid paremad.
Maksimaalset hapniku hulka, mida organism on võimeline omastama, mõõdetakse
liitrites minutis või milliliitrites minutis kilogrammi kohta (ml/min/kg).Poole
aastaga alanes jooksjate-jalgratturite vererõhk ja paranes hapnikutarbimisvõime
keskmiselt 10 protsenti, kõndijatel vaid 4 protsenti.
«Ülesanne – 10 000 sammu päevas – oli uuringus osalenud inimestele väga heaks
motivaatoriks ja sobis neile väga hästi peale pikemat pausi või üldse
esmakordselt treeningutega alustamiseks. Kuid peale juba paarikuist treenimist
tuleks kindlasti tõsta oma treeningutunni intensiivsust. Alustada kas või
sellest, et oma kohustuslikust 10 000 sammust teha 200–400 sammu sörkides,»
soovitas Harber. |
