Üksteist aastat ja neli mängu hiljem on allveelaevasimu endiselt kõva sõna. SH4 tegevusteater kandub taas Vaiksele ookeanile, jänkide ja japside sõja lõpuaastatesse. Ubisoft on püüdnud selle keerulise žanri võimalikult tarbijasõbralikuks teha, visuaalset elamust lihvida ja mängitavust võimalikult kõrgel hoida. Esimest korda žanriga kokku puutuv amatöör keeraku realisminupud nulli, on lihtsam ja lõbusam. Kogenud allveejahimees naudib tundide kaupa hiirvaikselt virtuaalookeani pinna alla hiilimist, et kahtlustavale Jaapani konvoile lõpuks surmahoop anda. Üksikmängu alla kuuluvad muidugi tavapärased otsi-ja-hävita ülesanded, päästemissioonid, aga ka näiteks võimalus Tokyo lahte hiilida, et periskoobist spioonipilte klõpsutada.
Vastase hävitamiseks on su käsutuses pealveesõidus parda- ja õhutõrjekahurid, aga allveelaeva põhirusikas on muidugi torpeedo. Loksud hiirvaikselt periskoobisügavuses vees, edastad mõõteandmed laskeseadeldisele, vajutad päästikule... ja ootad, ootad, ootad ning kuuled vaatlusohvitseri kuiva märkust: «Torpedo missed, sir.» Mängus saad abiks automatiseeritud tulistamissüsteemi ja pardavälised kaamerad, nii et ka algajal on lootust pihta saada. Allveelaevasimude maailmaga tutvumiseks vaata www.subsim.com.
Mitmikmängu piiratud võimaluste nautimiseks peab päris U-boot’i fanaatik olema. Muidu paitab mäng silma ja ehkki ümbris esitab kõrged nõudeid, sai Hiir ta täitsa hästi jooksma ka näiteks poole vähema mäluga masinal, kui miinimumiks nõutakse.
Papagoi tuleb tagasi ja teeb seda üleni ning täiesti puhtas eesti keeles! Idanaabri mängu- ja multifilmimaailm on paeluv ja tuletab lastevanematele meelde nende enda noorust. Seekordset papagoilugu (lastekirjanik Kurljanski ainetel) võib kõige paremini kategoriseerida kui seiklusmängu koolieelikutele. Suleline satub üksikule saarele, kus ees ootavad vältimatud piraadid ja peidetud aare. Seiklusmängule kohaselt peab mängija leitud esemeid ja võimalikke tegevusi kombineerides oma sulestiku päästma ja koju pääsema. Mängus pole mingit vägivalda, suhteliselt silmasõbralik 2D-keskkond sunnib küll vahel õige trigger’i leidmiseks hiirega ringi aerutama. Kokkuvõttes leiab koolieelik sellest mängust kõvasti rohkem pedagoogiliselt korrektset meelelahutust, kui tõesti tagasihoidlik kaanehind eeldaks.
