Arhitektide liidu esindaja kultuuri kutsenõukogus Ilmar Heinsoo märkis, et loodetavasti juba sel aastal riigikogu heakskiidu saav ehitusseaduse muudatus kaotab aastaid kestnud olukorra, kus planeeringute eest said vastutada ebapädevad arhitektid. Heinsoo sõnul võis seni ükskõik millise ehitusobjekti arhitektuurilise poole eest vastutuse võtta inimene, kellel oli erialane haridus ja kolmeaastane töökogemus. «Mõningad viimastel aastatel valminud ehitised on aga näidanud, et neist kahest nõudest ei piisa, et garanteerida inimestele esteetilise välimusega kodu ja elukeskkond,» lisas ta. Karmid tingimused Põhjusena nägi Heinsoo erineva õppekvaliteediga tegutsevaid kõrgkoole Eestis, mille tase ei pruugi küündida näiteks Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri erialal õpetatava tasemeni. «Uue seadusega peab iga arhitektuuriprojekti üle vaatama ja oma nõusoleku andma kutsekojalt kutsetunnistuse saanud arhitekt,» lausus ta. Kutsetunnistust taotleval arhitektil peab eelnõu järgi olema erialane kõrgharidus, kuueaastane töökogemus ning ta peab vastama arhitektide liidu koostatud kutseoskusnõuetele. Lõpliku otsuse kutsetunnistuse omistamiseks langetab arhitektide liidu poolt kokkukutsutav komisjon. Riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik polnud kavandatava seadusemuudatusega veel täielikult kursis. «Kuid ma ei pea sellist kokkulepet küll vaba turumajanduse tingimustele vastavaks. Pigem näib see ühe ringkonna kartellikokkuleppena,» kahtlustas ta. Arhitektuuri- ja inseneribüroo Sirkel & Mall tegevjuht Paavo Pärn oli seisukohal, et praegune süsteem toimib, ja kahtles muudatuse mõjususes, kuna ta ei usu, et vajaliku erapooletu kogu moodustamine on võimalik. «Linnavalitsustes ja kohalikes omavalitsustes on tööl vastavad spetsialistid, kes peaksid hindama ühe või teise hoone sobivust. Nemad väljastavad ka ehituslubasid ja kooskõlastavad arhitektide väljapakutud lahendused. Kui vaatamata sellele ilmub linnapilti hooneid, mis on linnarahvale pinnuks silmas, siis peaks küsima, miks sai üks või teine lahendus kooskõlastuse või miks anti ehitusluba,» rõhutas Pärn. Tellijat ei saa takistada «Arhitektuuri puhul ei ole küsimus elus ja surmas, pigem kunstilises maitses ja praktilises lahenduses. Kas on ikka vaja mingit kogu, mis hakkaks otsustama, kes on võimeline kunsti tegema ja kes mitte? Teine lugu oleks arstidega ja nende kvalifikatsiooniga, sest seal on tõepoolest elud mängus,» nentis arhitektuuri- ja inseneribüroo tegevjuht. Pirita kortermajade peakujundaja Irina Raua sõnul on Tallinn kaunis linn. «Arhitekt kujundab inimestele. Viru keskust külastab iga päev meeletu hulk inimesi, kes annavad sellistele ehitistele loa eksisteerida,» rõhutas ta. «Meie aja nägu on valikuvabadus. Inimestel on võimalus valida, kas elada futuristlikus tornmajas või sajandivanuses arhitektuurimälestises,» ütles Raud. Tallinna endise peaarhitekti Igor Volkovi sõnul on praegu pea võimatu takistada linnaruumi mittesobivate ehitiste kerkimist. «Riik on andnud omandireformiga maaomanikele niivõrd palju õigusi, mistõttu ei saa tellijatele öelda, et seda maja ei saa ehitada, kuna see on kole,» ütles ta. Volkovi sõnul on igal pool maailmas sarnaseid ehitusbuume läbi elatud. «Kui ehitusbuum läbi saab, siis arhitektid ja tellijad hakkavad võib-olla ka mõtlema, kuidas nende projekteeritud hoone linnapildis välja näeb. Mitte ei aeta taga kiiret kasumit ega madalaid kulusid,» rõhutas Volkov. Sobimatud ehitised Postimees uuris Tallinna tänavatel kohatud inimestelt, milliseid ehitisi loevad nemad linnaruumi sobimatuks. Viimsis elav ja Tallinnas töötav Erko Rebane nimetas ühena lauluväljaku taga asetsevaid korterelamuid. «Need ei sobi ümbruskonnaga ja värvilahendus on jube,» arvas ta. Kauaaegne vanalinna elanik Marge Männistu nimetas Stockmanni kaubamaja juures asuvaid kaksiktorne. «Tänu neile monstrumitele on täielikult rikutud ümbruskonnast vanalinnale avanenud vaade.»
Kavandatavad nõuded Arhitekti kutsetunnistust taotleda soovijad peavad: • omama erialast kõrgharidust • kuueaastast töökogemust • teadmisi mitmes valdkonnas • vastama mitmetele kutseoskusnõuetele nagu saavutusvajadus, mastaabitunnetus ja proportsioon, avalikkusega suhtlemine jms |
