Liikluses poole aastaga üle saja hukkunu
05.07.2007 00:01
Ristoi Berendson
Tänavu esimese poolaastaga liikluses hukkunud 105 inimest on arv, milleni viimati küünditi 1998. aastal. Spetsialistid näevad päästerõngast järgmisel aastal maanteedele paigaldatavates liikluskontrolli kaamerates.
«105 inimest?» küsis maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg, kui Postimehelt poole aastaga liikluses hukkunute arvu kuulis. «See on väga suur, kuid mitte ootamatu number. Eestimaa liikluses on need arvud ikka sinna ja tänna kõikuvad,» ütles ta. Lilleorg pidas silmas aastate jooksul liikluses kasutusele võetud abinõusid, mis mõneks ajaks arutute kihutajate käitumisele mõistliku piiri on pannud. «Kui 1995. aastal tekkis kohustus päevasel ajal tuledega sõita, läks olukord kohe paremaks. 2003. aastal paranes pilt tänu karmistunud trahvidele ja tööd alustanud julgestuspolitsei liiklusüksusele, mida kardeti,» rääkis Lilleorg. Päästvad kaamerad Praegu pakuvad liiklusspetsialistid päästerõngana liikluskontrolli kaameraid, mida riik plaanib järgmiseks aastaks osta neli tükki. «Sellega suudaksime ära katta 80 kilomeetrit Eestimaa teid,» ütles maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus. Sõrmus nõustub, et neljast kaamerast on kogu Eesti peale vähe. «Kuid neid saab paigaldada ühelt lõigult teisele, ja juhul kui kaamerad end õigustavad, soovime neid 2009. aastaks kindlasti juurde osta,» väitis Sõrmus. Kaamerate tõhusust liiklusohutuse parandamisel kiidab ka julgestuspolitsei liiklustalituse vanemkomissar Tõnis Sulu. Tema väitel hakati 2002. aastal Prantsusmaal selliste kaamerate abil massiliselt kontrollima suuremaid ristmikke, ülekäiguradu, turvavööde kinnitamist, õige pikivahe hoidmist ja sõidukiirust. «Prantslaste projekt oli muidugi palju suurem – tuhat kaamerat kahe aastaga. Kuid see tasus end kiiresti ära, seal vähenes aastaga hukkunute arv 30 protsenti ja see väheneb endiselt,» ütles Sulu. Peab meelde tuletama Teine abivahend liiklusohutuse tagamiseks oleks Sulu arvates Eestis veapunktisüsteemi kehtestamine, st korduvate rikkumiste järel kaotab autojuht oma juhiloa. «Soomlased räägivad sellest oma näitel ainult head ja viimastel andmetel on seal kavas karistusi isegi karmistada,» ütles vanemkomissar. «Kuid kõige olulisem on liikluses siiski see, et ühiskond ise ei salliks pidevaid rikkumisi. Selles mõttes on ajalehe Postimees üleskutse väga tervitatav, sest ühiskonnale peab selliseid elementaarseid asju aeg-ajalt meelde tuletama,» sõnas Sulu. Maanteeameti analüüsibüroo juht Sirje Lilleorg on tuleviku suhtes siiski optimistlik. «Meil teevad praegu liikluses ilma värskelt juhiloa saanud, kunagise laulva revolutsiooni lapsed, keda sündis toona väga palju,» põhjendas Lilleorg. «Neil pole veel liikluses piisavalt kogemusi ja kogemuste lisandudes hakkab pilt kindlasti paranema. Kui mitte muidu, siis kas või tänu sellele, et uusi, esmase loaga juhte enam nii massiliselt ei lisandu ja õnnetusi jääbki nii vähemaks,» lootis ta. Ent kui reaalne on Eesti riigi strateegiline plaan, mis näeb ette 2015. aastaks liiklusohvrite üldarvu vähenemist alla saja? «Praeguse seisu jätkudes saab ennustada vaid seda, et selleks ajaks me ohvrite arvu 150 inimesest aastas oluliselt allapoole ei saa,» ütles Lilleorg. «Kuid isegi see oleks praeguse kursiga võrreldes edasiminek.»
Lugejate ettepanekud • Võiks olla üleriigiline tasuta politsei lühinumber, kuhu saaks liiklushuligaanidest kiiresti teatada. • Rohkem liikluspolitseid linnadesse ja maanteedele. Era- ja politseivärvides autodes. • Tuleks uuesti avalikustada purjus juhtide nimed ja samuti tuleks sinna lisada kiiruseületajad. • Tuleks ära keelata igasugused Sky Plussi jms raadiojaamade liiklusliinid. • Rahvakontroll – kui näed rämedat rikkujat, pildistad olukorra või jäädvustad muul viisil nii, et liikleja saab lõpuks trahvi, siis saad oma palgaks poole trahvisummast. • Purjus juhi tabamisel tuleks rahatrahv koostada kõigile autos istujaile, mis peaks kutsuma inimesi mitte istuma autosse, kus on purjus juht. • Põhimaanteedel tuleks taastada püsivad patrullikohad, seadustada korduvalt rikkujalt auto äravõtmine, k.a liisingautod, sõbraautod jne. Kodanikutasandil võiks rusika asemel näidata lahtist kätt. Kui keegi tahab vahele trügida, lubage talle seda – olete ise rahulikum ja närviline juht ei hakka hullusi tegema. • Tarvis on muuta karistusseadustikku. Võrdsete rahatrahvide asemel rakendada enam diferentseeritud rahatrahve (vastavalt sissetulekule ja varalisele seisule). • Esimene meede võiks olla kohustuslik tasuline liikluskultuuri kursus, ilma milleta juhiluba ei anta. Liiga tihti kaotab keegi liikluses elu, liiklusmärkidest ei hooli suur osa juhtidest, purjus pea ei hoia tagasi autorooli istumast. Postimees ootab lugejatelt konkreetseid ettepanekuid, kuidas kriisi liikluses lahendada. Oma ettepanekud, arvamused ja soovitused saada e-kirjaga aadressile 1339@postimees.ee või lisa üleskutse juurde Postimehe veebiküljel.
|
