| «Kuna õppelaen ei ole kättesaadav igale üliõpilasele tulenevalt käendusnõudest, ei anna laen igaühele võimalust kõrgkoolis õppida. Teiste riikide kogemus näitab, et kõige paremini saavad üliõpilased pühenduda õpingutele, kui riik on loonud tudengite sotsiaal-majandusliku olukorraga arvestava õppetoetuste süsteemi,» märkis EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre. Liidu arvates seab õppelaenu järsk tõus ohtu üliõpilaste siirdumise õpingute järgsesse ellu, kuna mõjub negatiivselt muuhulgas ka Eesti pere- ja iibepoliitikatele, vaatamata laste saamisel osalisele laenu kustutamisele. Järsult suurenev laenukoormus võib üliõpilaste esindajate sõnul tekitada olukorra, kus noor lõpetanu ei ole võimeline enam oma sissetulekutest täiendavaid investeeringuid tegema, kuna suur osa kulub õppelaenu tagasimaksetele. Samuti puudub vajalik poliitika mõjude analüüs, mis hindaks õppelaenu tõusu reaalset mõju ligipääsu parandamisele ning võimalikele tagasimakse raskustele. Haridusministeeriumi andmeil oli õppelaenu võtja makseraskuste tõttu 2006. aasta lõpu seisuga riigile üle tulnud kokku 3703 lepingut kogusummas 92 miljonit krooni. EÜL leiab, et analüüsi puudumisel on eriti lühinägelik suurendada laenuvõimalusi olukorras, kus eestlaste keskmine laenukoormus on viimaste aastatega niigi plahvatuslikult kasvanud ja tegelikult jääks õppelaenude puhul kaotajaks riik, kes on pankadele andnud omapoolse garantii. Õppelaenu ülemmäära tõstmise vastu on ka haridusministeerium. Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24 |
