Toit

Maasika rohkest rauasisaldusest on kujunenud lausa müüt. Võrreldes paljude teiste viljadega, on maasikas tõesti rohkem rauda.

Nii võikski järeldada, et süües 150 – 250 grammi maasikaid päevas, ongi oluline osa igapäevasest rauavajadusest kätte saadud, kirjutab Tervis Pluss.

VIIMASED KOMMENTAARID Muri Rauda omastab organism  kõige paremini  loomsetelt  saadustelt..punane  liha, maks, veri... Kõuts Just nimelt! Tahaks  nagu lugeda, mida  teha, et see raud  ikkagi kätte saada?  Kas seda pole  teadlased ... Teised kommentaarid

Kuid nii lihtne see pole. Taimses tooraines leiduva raua omastamisega on inimorganismil raskusi. Erinevad taimsed ühendid kujunevad omamoodi raualõksuks, mis takistavad selle väärtusliku elemendi täielikku imendumist seedekulglas.

Lisaks rauale leidub maasikates veel teisigi kasulikke mikroelemente, nagu vaske, koobaltit, mangaani, tsinki ja joodi. Paraku on nendegi omastamine takistatud.

Peale mikroelementide leidub maasikates palju vitamiine. Selles hõrgus viljas on tuvastatud erinevaid karotenoide, millest osa on meie organismis A-vitamiini eelühenditeks. Samuti on maasikas B-rühma vitamiine, E- ja K-vitamiine ning askorbiin hapet ehk C-vitamiini.

Et maasikad on varavalmivad viljad, siis toonitatakse tihti nende askorbiinhappe sisaldust.

Kuid C-vitamiini tase on maasikates muutuv. Kuumad ja kuivad ning niisked ja külmad suved vähendavad oluliselt askorbiinhappe hulka. Ka sorditi võib C-vitamiini sisaldus maasikates erineda kuni viis korda.

Maasikate plussiks on erinevate antioksüdantide rohkus. Lisaks vitamiinidele, sidrunhappele ja bioflavonoididele on maasikates piisavalt ka ellaaghapet, millel võib olla inimorganismis teatud kasvajavormide teket pidurdav toime.

 Kuid on ka maasikate suhtes ülitundlikke inimesi ja nemad peavad loobuma nii värsketest maasikatest kui ka hoidistest. Eriti ränga ülitundlikkuse korral ei talu inimene isegi maasikate lõhna.

Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online