Toit

Kujutage ette kööki, kus peamised riistad on trellpuur ja rauasaag. Sassi talus just nii ongi, sest 92 minutit pliidil keenud jaanalinnumuna rauasaeta ei ava. Nüüdsest on võimalus eksootilisi roogi valmistada kõigil huvilistel.

Sassi turismitalu Imaveres on ametlikult tegutsenud neli aastat, osaühingul Jaanalinnufarm täitus mais aasta. Innar Rohtsalu loobus kaks aastat tagasi töökohast Imavere saeveskis, et olla oma aja ja talu peremees, kirjutab Järva Teataja.

VIIMASED KOMMENTAARID muna Mis ajast 350.- eeku  muna maksab! Naine  käis nädalavahetusel  firma suvekatel ja oli  küssanud kui pal... axel Tubli Jõudu Sulle  Innar & perele ka  tervisi Axel Teised kommentaarid

«Tootmistaluks peab ta ükskord saama,» lausus ta paljutähenduslikult.

Seni on turismitalus kiire aeg kevadest sügiseni, kui jaanalinnud munevad ja sisse toovad nii külastajad (neid oli eelmisel suvel üle 4 000) kui ka meenepood, mille tarvis pere talviti tooteid valmistab.

Näiteks jaanalinnusulgedest maailma parimaid looduslikke tolmuharju, jaanalinnumunadest öölampe ja kommikausse, jaanalinnunahast (mida peetakse pärast känguru nahka maailmas üheks tugevamaks) käekotte ja muud nahkehistööd, jaanalinnuluudest ehteid. «Kogu jaanalindu annab ära kasutada,» kinnitas Rohtsalu.

Jaanalind sööb aplalt

Kõik algas linnuhuvist. Nüüd on Sassi talu Mandri–Eestis ainus, kus on kasvamas kolm lennuvõimetut liiki viiest: jaanalinnud, emud ja nandud. Lisaks väiksemaid sulelisi, nagu paabulinnud, pärlkanad, kalkunid, kõrvukfaasan, kokku 25 liiki.

Rohtsalu ütlust mööda on maailmas palju ilusaid kanu, keda koguda. «Näiteks Aafrika pärlkana muna säilib söödavana omal kodumaal 60–70kraadises liivas kuus kuud, aga külmikus poolteist aastat,» lausus ta. «Koor on nii paks, et kui munadepühal koksida, oled alati võidumees.»

Põhikarja moodustab tosin jaanalindu, kes annavad järetulijaid. Jaanalinnud elavad nii 70–80aastaseks ja munevad aprillist septembrini kõige rohkem 60 muna. «Meie pole veel tipptoodanguni jõudnud,» märkis Rohtsalu.

Üks muna maksab 350 krooni, munadepühade paiku ostjaid jagus, rääkimata suvest. Kiired arvutused talu hiigeltuludest on siiski petlikud.

Jaanalind on suure söömaga ja kallis pidada. Nimelt sööb täiskasvanud lind suvel, kui rohtu on vabalt ees, päevas kaks kilo, talvel kilo jahu, vabalt silo ja sooja jooki, sügisel–talvel saab lisaks kapsast ja õunu, aasta ringi jõusööta. «Vilja me ei kasvata, silo ostame, nagu ka spetsiaalse, Aafrika retsepti järgi segatud jõusööda, kapsad ja õunad,» selgitas Rohtsalu.

Heinaajal ei saa talupere siiski puhata, vaid võtab vastu külastajaid. Turismihooaeg pole Rohtsalu tähelepanekut mööda veel õieti alanudki. «Juuni üle ei saa küll kurta, aga puhkused hakkavad ikka juulist,» lausus ta. «Siseturism peaks Eestis kasvama hakkama, pole probleemi sõita tunnike Tallinnast siia, Imaveres on vaatamist küll, piimandusmuuseumiga teeme koostööd.»

Internet aitab talu üles leida. Kaugeim külaline on olnud pärit Norra põhjatipust.

Turismitalu küll, aga öömaja ei paku. «Mõte liigub, aga see nõuab palju raha,» põhjendas Rohtsalu. «Telkijaid jälle ei taha – ei tasu linde ehmatada.»

Stardiraha kulus marjaks ära

Osaühingu esimene aasta möödus Rohtsalu ütlust mööda rahuldavalt, palgal on ka üks töötaja – klienditeenindaja, kes korraldab ekskursioone ja on poes.

Eelmise aasta augustis alustas ta oma toidukoha ehitust. Et see oli alustav ettevõte, kirjutas Rohtsalu kavandi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, sai 50 000 krooni stardiraha, mis kulus toidukoha sisustamisel marjaks ära.

Laupäeval oma käte ja sõprade abiga valminud Sassi talu toidukoht avaski uksed. Rohtsalu selgitas, et see pole siiski tavapärane toitlustusasutus, et aasta ringi kasutada, vaid annab suviste heitlike ilmadega tuule– ja vihmavarju. «Imavere kõrtsile me konkurentsi ei paku,» lisas ta.

Uues toidukohas on ruumi näiteks kogu asutusega suvepäeva veeta. «Anname inimesele võimaluse toitu valmistada, sest kui palju on neid, kes on jaanalinnumuna lahti puurinud, et sellest tosinale inimesele omletti teha,» lausus ta.

Valmistada saab ka jaanalinnušašlõkki. «Liha on hõrk ja mahlane. Muhus on meie koostööpartner ja ka ametlik tapamaja: veame linnud sinna, vastu saame pakendatud liha. Sajakilosest eluslinnust saab 30 kilo liha – luud on suured ja rasked,» täpsustas Rohtsalu.

Kuigi Tallinnas on restorane, kus on menüüs jaanalinnuliha, pole Rohtsalu meelest mõtet pakkuda oma toodangut sinna, kus keegi teine on juba ees. «Seepärast oma toidukoha avasimegi,» lisas ta.

Eestis on jaanalinnukasvatajaid teisigi, ka Järvamaal. Ametlikult on loodud ka liit, aga see Rohtsalu ütlust mööda ei toimi – neli eestlast, kümme arvamust.