Ida-Tallinna keskhaigla silmaarst Katrin Hannus rääkis, et nagu nahka tuleb
kaitsta UV-kiirte eest, vajavad nende eest kaitset ka silmad. «UV-kiired on
silmale nähtamatud ja suure energiaga, seega võivad nad neelduda silma kudedes,
mille tõttu võivad silmad saada pöördumatuid kahjustusi,» ütles ta.
Kui viibida pikka aega ilma prillideta veekogu ääres või lumel, võib
silmaarsti sõnul tekkida fotokeratiit ehk sarvkesta valguspõletus, mis on
taastuv, kuid põhjustab silmades valu ja ajutist nägemise hägustumist.
UV-kiirgus võib põhjustada veel hallkaed, tiibkile teket sarvkesta pinnale,
silmalaugude kasvajaid ja silmapõhja põletust.
Eesti päike pole nii ere
Instrumentarium Optika OÜ optometrist-koolitaja Merle Väljari siiski lohutas,
et Eestis ei ole päike nii hele ja silmi eriti ei ohusta, pigem on see oht
lõunamaades. Väljari sõnul on päikeseprillid Eestis pigem aksessuaarid, mida
kantakse mugavustunde pärast.
Päikseprille ostes tuleb Hannuse sõnul kindlasti valida sellised, millel on
UV-kaitse. UV-kaitseta prillide tumeda klaasi taga pupill laieneb ja seega on
läbi suure pupilli ja kaitseta päikeseklaasi silma jõudev UV-kiirguse kogus
suur.
«Mitte kunagi ei tohi vaadata ka otse päikesesse, sest silmapõhjas võib
tekkida teravalt nägeva koha ehk maakuli päikesepõletus, jääv silmapõhja
kahjustus ja nägemise langus,» hoiatas silmaarst.
Tema sõnul peaksid päikeseprille kindlasti kandma ka läätsekandjad.
Prillikandjad ei pea Väljari sõnul kahtesid eraldi prille kandma, sest olemas on
ka optilised päikeseprillid. Optilisi prille on ka selliseid, mis toas on
heledad ja õue minnes muutuvad vastavalt päikese eredusastmele tumedamaks.
Päikeseprille ostes tuleks küsida prillidega kaasas käivat sertifikaati,
millel on märgistus klaasi tüübi kohta ja kirjas on ka, milliste tingimuste
jaoks prillid sobivad.
Eristatakse järgmisi kategooriaid: 0 – sobivad pilvise ilmaga (valguse
läbilaskmine 80–100 protsenti), 1 – sobivad vahelduva pilvisusega ilmaga
(valguse läbilaskmine 43–80 protsenti), 2 – sobivad päikesega (valguse
läbilaskmine 18–43 protsenti), 3 – sobivad kõrgmäestikus, vee peal, päikesega
(valguse läbilaskmine 8–18 protsenti), 4 – sobivad kõrgmäestikus, vee peal,
päikesega, ei soovitata autot juhtida (valguse läbilaskmine 3–8 protsenti).
Veel on päikeseprillide sertifikaadil kirjas klaasitüüp ehk filter N, P või
F. N tähendab tavalist päikeseklaasi (plast- või mineraalklaas). P on
polariseeriv klaas, st murrab päikese UV-kiiri 90 kraadi all, sobib kasutada
merel (plast- või mineraalklaas). F on fotokroomne klaas, mis tumeneb ise
UV-kiirguse käes (plast- või mineraalklaas). UV-kiirguse lakkamisel võtab klaas
oma endise värvi.
Seega kui päikeseprillide sertfikaadil on tähis 3N, tähendab see, et tegemist
on 3. kategooria prilliga ja tavalise UV päikese klaasiga.
Päikeseprille hooldades on silmaarsti sõnul oluline meeles pidada, et
kriimustatud klaasid silmi ei kaitse. Seetõttu tuleb prille parasjagu mitte
kandes hoida neid prillitoosis. Prilliklaaside puhastamiseks võib kasutada vett
ja pehmet puhast lappi, ent mitte lahusteid või alkoholi. Kasutada ei tohi ka
määrdunud või karedaid lappe, kuna need võivad muuta klaaside filtri omadusi.
Moes on suured prillid
Väljari sõnul ei tohiks prille kanda kindlasti üleval pealael, sest nii
venivad need välja, ei võta enam normaalkuju ega püsi ees. Kindlasti ei tohiks
prille jätta ka päikese kätte seisma, näiteks auto armatuurile, sest nii saavad
prillid liiga palju kuuma ja nende pind võib kahjustuda.
Nii Hannuse kui Väljari sõnul on praegu moes suured peegelpinnaga
päikeseprillid ja ka kõiksugu kaunistused, näiteks kivikesed, raamide ja sangade
peal. Materjalidest on sobitatud metall ja plast, kasutatakse ka nahka, kangast
ja sulgi. Klaasid on tumedamad kui varasematel aastatel. Prilli põhirõhk on
kaunistustega või suurte logodega sangal.
Klaasid on enamasti plastist, kuna suured klaasist klaasid oleks liiga
rasked. Optiliste omaduste poolest on klaasist ja plastist klaasid Väljari sõnul
aga võrdsed ehk kaitsevad silma ühtemoodi. Prille valides tuleks lisaks
välimusele vaadata ka seda, et prillid mugavalt ees istuks.
Väljari soovitab päikeseprille osta kindlasti prillipoest, mitte tänavalt.
«Tänavaprilliga väsib silm kiiremini ja tänavaprillil ei pruugi olla UV-kaitset,
kuigi kiri peal näitab, et on,» ütles Väljari. «Silmadele tänavaprillid siiski
otseselt mingit kahju ei tee, silmanägemist need ei riku.»
Korralike päikeseprillide hinnad algavad Väljari sõnul 1000 kroonist ja
ulatuvad 12 000 kroonini. Kõige kallimad on luksuslikud Swarovski kristallidega
päikeseprillid. Prillipoest ostetud prillidel on ka aastane garantii.
Meelespea
· Hoia päikeseprille kuivas kohas
temperatuurivahemikus –10 kuni +30 kraadi.
> Loe edasi |
