|
Võib samuti tõdeda, et magalapiirkondade ostja ei ole veel kohanenud
hinnatasemega, mis ulatub kohati 40 000 kr/m2 ehk kesklinna hinnatasemeni.
Kindlasti leidub sellistele korteritele ostjad, kuid niivõrd kõrgete hindade
juures venivad müügiperioodid pikaks.
Uute ja vanemate korterite hindade vahel valitseb suur ebaproportsionaalsus,
mis sunnib mitmeid inimesi pöörama pilgud taas vanemate korterite turule.
Magalapiirkondade vanemate korterite hinnad on vahemikus 18 000- 27 000 kr/m2,
olenevalt korteri suurusest, seisukorrast jms.
Uute korterite hinnad jäävad keskmiselt vahemikku 30 000 – 35 000 kr/m2, kuid
on ka projekte, kus ruutmeetri hinnad ulatuvad 45 000 kroonini.
Äärelinna piirkondadest on kõrgemalt hinnatud Pirita, Kristiina ja Kakumäe,
kus uute korterite hinnatase on kohati kesklinna tasemel ning jääb keskmiselt
vahemikku 35 000 – 45 000 kr/m2. Üldiselt ei ole aga selle aasta esimene kvartal
Tallinna kinnisvaraturul suuri muutusi toonud.
Kui aasta esimesed kuud olid oodatult veidi loiumad, siis juba veebruari
lõpust ja märtsi kuus võis täheldada turu elavamaks muutumist. Elamispindade
turg on olnud aga suhteliselt stabiilne. Äripindade turg on aktiivne ja
müügipakkumiste arv kasvab pidevalt, kuid kvartali lõpus on märke sellest, et ka
nõudlus on suurenenud ning pakkumiste arv enam nii kiiresti ei suurene.
Kõige rohkem on pakkumisi Lasnamäe ja Kesklinna linnaosas, kõige vähem
Pirital ja Nõmmel. Keskmised müügihinnad ei ole kvartali jooksul muutunud.
Kesklinna vanemate korterite hinnatase on vahemikus 30 000 – 45 000 kr/m2 .
Kalleimad vanemate korterite tehingud toimuvad Kadriorus, mis on aegade jooksul
olnud väga kõrgelt hinnatud prestiižne kesklinna piirkond. Jätkuvalt
eelistatakse renoveerituid korterid, kuhu on võimalik kohe elama asuda.
Samuti leidub ostjaid kapitaalremonti vajavatele korteritele, mis paiknevad
arhitektuuriväärtuslikes elamutes ning kus on säilinud erinevatele ajastutele
omased elemendid. Kesklinna uute korterite hinnatase on keskmiselt 35 000 – 50
000 kr/m2, kuid eksklusiivsete südalinna korteritega toimub ka tehinguid kuni 65
000 kr/m2.
Jätkuvalt on kõige kallimad tehingud Tornimäe korteritega, kus
pinnaühikumaksumused on keskmiselt 70 000 krooni. Kesklinna korterite juures on
väga olulised lisaväärtused, tihti saavad need ostuotsuse langetamise juures
määravamaks. Hinnatumad lisaväärtused on akendest avanevad vaated,
parkimiskohtade ja panipaiga olemasolu, rõdud/terrassid, kamin ja leiliruum.
Vanalinna turg on mõnevõrra rahunenud, aastataguse hinnatõusu järel ei ole
hinnatasemes muutust olnud, kuna vanalinna korterid on saavutanud
proportsionaalsuse teiste kesklinna korteritega. Keskmine hinnatase vanalinnas
on 50 000 – 70 000 kr/m2. Hinnatud ja defitsiitsete Toompea korterite ruutmeetri
hinnad võivad ulatuda ka 100 000 kroonini.
Eramajade ja kruntide turg on ka aasta alguses üsna tagasihoidlik. Ostjad ei
ole siiani kohanenud tõusnud hindadega ning on jätkuvalt äraootaval seisukohal.
Vaatamata sellele toovad arendajad turule järjest kallimate hindadega projekte.
Enamus arendajaid on muutunud ettevaatlikumaks ning ka pangad on
kinnisvaralaenude andmisel konservatiivsemad. Nii öelda põllupealsed projektid
enam sama lihtsalt ei müü ning potentsiaalne ostja hindab lisaväärtusi ning
ehituskvaliteeti.
Eramute turul eelistatakse «võtmed kätte» lahendusi, kuid kahjuks pakuvad
seda vähesed arendajad. See annab taas aimu sellest, et kinnisvaraarendus on
koondumas väheste suurte arendajate kätte. Kruntide osas on jätkuvalt nõutumad
1500-3000 ruutmeetri suurused kommunikatsioonidega krundid, millel on
kõrghaljastus ning mis asuvad Tallinna läheduses.
Kruntide hinnad Tallinna lähipiirkondades on vahemikus 1,2-1,5 miljonit
krooni. Tallinnas alla 3 miljoni krooni krunti leida on üsna keeruline. Eramute
hinnad Tallinna lähiümbruses on keskmiselt vahemikus 3-5 miljonit krooni,
Tallinnas aga 4-6 miljonit krooni, olenevalt asukohast ning lisaväärtustest.
Huvi on tõusnud ka Tallinna mõjupiirkonnas paiknevate talumaade vastu.
Oluliseks teguriks on kas mere või järve lähedus või lihtsalt looduskaunis
asukoht. Privaatseid puhkekohti otsitakse palju ning selles osas võib
prognoosida ka hinnatõusu.
Krundi puhul piisab suurusest kuni üks hektar, kuid võimalusel eelistatakse
suuremaid krunte. Müügiprotsess on edukam kinnistutel, kus ka mõni vana
palkhoone veel püsti seisab ning mida oleks võimalik
renoveerida. |
