«Kindlasti ei hakka veel linna ümbrus täis saama – uute elamurajoonide ja
linna piiri vahel või siis rajoonide, mis jäävad vahetult vastu linna piiri ja
nendest järgmiste etappide vahel, on tihti kilomeetri pikkuseid tühje alasid,»
rääkis Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade kinnisvarakonsultant Jörg Tutti.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | nemtyrev
Xoroshee zhilje i deshevle chem v Pitere
http://www.nem tyrev.narod.ru
inge
Tore. Huviliste jaoks eriti hea muidugi, et valikuvo^imalus nii suur on!
Aga pa"ris kindlasti on...
|
|
Eelkõige mängib Tutti sõnul praegu tähtsat osa kommunikatsioonide
vajakajäämine linnaäärsetes piirkondades, mis tingib ka valdade suhteliselt
jäiga hoiaku uute detailplaneeringute algatamisel. Tihti on teede olukord
kohutav, puudub tänavavalgustus ja tsentraalne kanalisatsioon. Olulist rolli
mängib nii arendajatele kui lõpptarbijatele ka karmistunud pankade
laenupoliitika.
Sama arvab ka Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman. «Pealinna ümbrus
pole elamurajoonideks sugugi ammendunud, potentsiaali on igal pool – näiteks kui
sõita mööda Tallinna ringteed mööda Lagedilt, Jürist ja Kiilist,» lausus ta.
«Pigem on küsimus selles, et ehitushinnad tõusevad kogu aeg – kas ikka ostujõud
tuleb järele.
Vaba maad ning ruumi on palju, aga enam ei löö läbi ainult sellega, et müüd
inimesele krundi keset põldu või ehitad talle sinna maja – ostjad on mõistusele
tulnud ja teavad, mida tahavad. Eelistatakse kvaliteetrajooni, kus korraga
saaksid valmis kõik majad ja infrastruktuur. Keegi ei taha elada keset
ehitustandrit kümne kilomeetri kaugusel linnast, kus puudub lisaks
transpordiühendus.
ERI Elamispindade Kinnisvara OÜ ja ERI Kinnisvara tegevjuhi Mart Saa
hinnangul on samuti veel küllalt alasid, kuhu teha ja kus on praegu valmimas
detailplaneeringud. Samas on üpriski täis nii tema kui ka Skanska EMV ASi
kinnisvaraarenduse divisjoni müügiassistendi Liis Soontaga sõnul Viimsi suund,
kuigi sealne kohalik omavalitsus on juba kehtestanud piirangud uute
korterelamute ehituseks ja kruntide jagamiseks.
«Viimsi vallas on ikka olukord eriti kurb,» möönas Soontaga. «Ehitustiheduse
tõttu hakkab Viimsi oma kunagist nii-öelda eliitrajooni staatust kaotama –
nimetagem siinkohal näiteks hommikusi ummikuid, probleeme veega, kooli- ja
lasteaiakohtade puudumist ning igasuguse privaatsuse kadumist.»
Sama on juhtunud ka Tabasalu ümbrusega. Nüüd peaks pilgu pöörama edasi –
avastamata kohti on veel palju, autostumine on suur ja transpordiühendusi
täiendatakse pidevalt, mistõttu ei tundu 20-30 kilomeetrit linnast väljas enam
kauge.
Lisaks Viimsi poolsaare tugevale arendamisele koos Muuga, Mähe ja Randvere
suvilaaladega on väga oluliseks etapiks Tallinna laienemisel olnud Tiskre
elurajooni teke. Nüüd on aga jõulisem areng lõunasse ehk Tartu ja Viljandi
maantee suunas.
Eestlane unistab oma majast
Igal eestlasel on unistus oma majast suure aiaga ning krundi valikul saab
otsustavaks eelkõige asukoht, seejärel hind. Kuna paljukiidetud merelähedased
Viimsi ja Harku piirkonnad on tihedalt täis ehitatud, kuid kinnistu hinnad
sellest hoolimata soolased. Nii on suur osa ostjaid pööranud pilgu sisemaa
poole, kus infrastruktuur pole ehk veel nii hästi välja arenenud, kuid ühendus
linnaga on kiire ja asustustihedus veel hõre.
Oma kodust loodetakse ikka pelgupaika linnakära ja kiire tempo eest.
Praeguses olukorras võlub ostjaid ilmselt kõige rohkem siiski kinnistu või maja
enese hind kui kaasa pakutavad soojamaareisid, mööbel või kodutehnika.
Sooman lisas, et kuigi eestlane on nii-öelda oma maja fänn, ei pea kartma, et
korterid tühjaks jäävad. Harjumaa elanike arv kasvab ju kogu aeg ja Mustamäe ei
muutu getoks. Aga inimestel on tekkinud seoses majadega reaalsed soovid. Praegu
müüvad endiselt hästikapitaliseeritud projektid, kus soovitakse saada
kvaliteetset ehitist kvaliteetses rajoonis. Kui ikka peres on kaks last ja üks
auto, ei saa kolida puuduliku transpordiühendusega kohta – see mõjub lõpuks
psüühikale.
Tutti hinnangul eelistavad inimesed lisaks heale ühendusele kesklinnaga ka
kõrghaljastatud ala, kus on kõikjal ühtsed arhitektuurinõuded, see tähendab, et
ei ole kõrvuti palkmaja ja klaas-kivihoone. Tähtis on ka ühiskondlike rajatiste
lähedus. Saa lisas, et otsitakse just vaiksemat ümbruskonda ja rahu
päevasaginast, mida ilmestaks kõrghaljastus ja tänapäevane infrastruktuur.
Hinnad, hinnad, hinnad...
Eramute, paarismajade, kruntide ja korterite hinnad Tallinna ümbruses
erinevad üksteisest päris palju, põhiliselt asukoha, rajooni üldise valmisoleku
ning objekti enda suuruse ja väärtuse poolest.
Soomani sõnul võiks suurimate arenevate uute elamurajoonidena nimetada Laagri
lähistel asuvat Veskimöldret ning Tartu maantee ümbruses olevat Ülemiste ala,
kuhu teiste seas arendab Soome päritolu ettevõte IBE Estonia ligi 400
elamispinnaga Uuesalu rajooni.
Paarismajadest ja ridaelamutest koosnev Uuesalu on suurim rajamisel olev
Tallinna-lähedane arendusprojekt. Projekti esimeses etapis valmivad 82
paariselamut ja 14 ridaelamuboksi, mille hinnad jäävad alla nelja miljoni
krooni. Kogu elurajooni lõpetamine on plaanitud 2011. aastasse.
> Loe edasi |
