«Väga raske on praegu eestlasena Venemaal ringi käia,» võttis oma kogemused ja tunded ühte lausesse kokku esmaspäeva hommikul Moskvast tulnud Eesti ühe suurema juustutootja E-Piima juht Jaanus Murakas. «Väga raske on ka öelda, kauaks see nii jääb.» Venemaa-suunaline eksport on Eestile aasta-aastalt järjest olulisemaks muutunud. Mullu moodustas see statistikaameti andmetel 7,9 protsenti Eesti ekspordist, mis rahas väljendatuna oli ligi 9,5 miljardit krooni.Sellele lisandub muu ettevõtlus, millega eestlased Venemaal tegelevad ja mis on nüüd tõsiselt pärsitud. Hoop ekspordile Suurettevõtja Hillar Tederi sõnul on venelastel Eesti kaupu seda lihtsam boikoteerida, et sealsete mahtude juures moodustavad need kaduvväikese osa. «Pronkssõdur on osa venelaste identiteedist ning kuju teisaldamisega võeti ka tükike sellest,» rääkis ta. «Ega neil peale natsismi hävitamise suurt muud olegi, millega ennast siduda ja mida enda teeneks pidada.» Nii tunnistas Teder, et kui boikotimeeleolud väga ulatuslikuks paisuvad, siis tuleb sellega kaasa minna ka osaliselt temale kuuluvatel Venemaa kaubanduskettidel. Head suhted abiks «Igas riigis on oma tavad ja nendega tuleb arvestada,» põhjendas ta. «Ja kui ostja kaupa ei taha, siis ei ole meil äriliselt mõtet neid ka sees hoida.» Äsja Venemaalt naasnud Murakase sõnul on Eesti kauba ignoreerimist tunda juba praegu ja see muutub järjest ulatuslikumaks. Eesti ekspordile paneb boikott tema hinnangul tõsise põntsu, sest see on pärast 2004. aastat alles hakanud kosuma. «Näiteks piimanduse vallas on meil tohutu potentsiaal mängida Venemaal esimest viiulit, kuid poliitilistel põhjustel on meie sealne turuosa praegu olematu,» rääkis ta. Tederi ja Murakase hinnanguid jagavad ka teised Venemaa suunal tegutsevad Eesti ettevõtjad. Nii küsivad nad kõik nagu ühest suust, kas pronkssõdurit oli just sellisel ajal ja sellisel viisil vaja teisaldama asuda. Aastaid transiidiga tegelenud ja Vene äri põhjalikult tundva Raivo Vare väitel teeb olukorra raskeks just see, et pronkssõduri temaatikat võtavad tõsiselt ka «inimesed rohujuure tasandil» ja nii pole Vene riigil vaja otseselt mingeid samme astudagi. Oma suhtumist eestlastesse võivad välja näitama hakata ka kõige pisemad ametnikud, kelle võimuses on mingit otsust või tegu takistada või venitada. Lihtsam on Vare sõnul siiski neil, kellel on Venemaal tekkinud kindlad ja pikaajalised äripartnerid, sest omavahelistes suhetes ei pöörata poliitikale tõenäoliselt nii suurt tähelepanu. «Uute äride alustamine on aga kindlasti vähemalt mõnda aega väga raske,» märkis ta. ----------------------------------- Venemaa kasutab kaudset survet Mitmete asjatundjate hinnangul hakkab Venemaa kasutama Eesti vastu eelkõige kaudset majandussurvet. Sellele viitab oma veebipäevikus ka Venemaa ekspert, Isamaa ja Res Publica Liidu liige Marko Mihkelson. «Seda ei tehta riiklikul tasemel, vaid ametkondliku survega või siis ettevõtlusringkondade kaasamisel,» kirjutas ta. Nii näiteks on Moskva linnapea Juri Lukov nõudnud korduvalt majandussuhete katkestamist Eestiga. «Lukov on tuntud emotsionaalsete avalduste poolest, kuid sellele vaatamata võtavad käsku täitvad ametnikud Venemaa ülemuste juttu puhtama kullana kui varem,» nentis Mihkelson. (PM) |
