Ameerika Ühendriikides St Louisi osariigis asuva Washingtoni ülikooli arstiteaduskonna teadlaste vastne uuring näitas, et alkohoolikute partnerite hulgas esineb sagedamini alkoholismi. «Sarnane otsib sarnast,» ütleb Washingtoni psühhiaatriaprofessor Julia D. Grant ajakirja Alcholism: Clinical & Experimental Research mainumbris. «Abikaasa valik pole juhuslik.»Ta selgitab, et inimesed kipuvad valima kaasasid, kes on nendega sarnased. Seejuures pole oluline üksnes samas piirkonnas elamine või sotsiaal-majanduslik taust, vaid ka isikuomadused ja käitumisharjumused. Ilmnes, et inimesed, kellel on risk langeda alkoholisõltuvusse, valisid samasuguse riskiga kaasasid. Koostöös Austraalias Queenslandis asuva meditsiiniinstituudiga uurisid Washingtoni ülikooli teadlased Austraalia kaksikute registrist valitud 5974 kaksikut, kes olid sündinud ajavahemikus 1902–1964. Samuti vesteldi 3814 kaksiku elukaaslasega. Alkoholisõltuvust mõjutavad nii pärilikud kui ka keskkonnast tingitud põhjused. Pärilikkuse arvele võib kanda umbes poole inimese alkoholisõltuvuse riskist. Ülejäänud riskitegurid sõltuvad näiteks töökohast, huvidest, sõpradest ja perekonnast. «Kahe abielus inimese käitumist mõjutavad paljud faktorid,» tõdeb Grant. «Ühe kaasa töökohas võib olla tavaline, et kolleegid lähevad pärast tööd välja napsi võtma. Üks kaasa võib olla regulaarne kirikuskäija, teine jällegi eelistada palju magada.» Teine aspekt on partneri joomisharjumused. Teadlased avastasid, et partneri käitumine võib alkoholiga liialdamist vähendada. Grant märgib, et kuigi inimene, kellel on pärilik risk alkoholisõltuvusse langeda, kipub leidma kaasa, kellel on kalduvus alkoholisõltuvusele, võib ühe abikaasa napsilembus viia selleni, et teine paneb pitsitõstmisele punkti. «Pole teada, kuidas see toimib,» ütleb Grant. «Võimalik, et inimene kärbib oma joomist reaktsioonina teise joomarlusele. Aga võib-olla võtab üks vastutuse, et lapsed jõuaksid hommikul kooli.» Haridus on Granti kinnitusel alkoholisõltuvusse langemise riski peamine vähendaja. Lisaks pärilikele eeldustele on tema sõnul teisigi riskitegureid, mis seonduvad alkoholiga – näiteks väiksem sissetulek, napp sotsiaalne suhtlemine, lahutatud abielu või elu üksikvanemana, aga ka psühhiaatrilised probleemid. «Oluline on, et inimesed teaksid oma riske ning suudaksid midagi ise enda kaitseks ette võtta,» märgib Grant. Järgmisena loodab Grant välja selgitada, kas abikaasad mõjutavad lisaks alkoholisõltuvusele ka teineteise vaimseid häireid, näiteks depressiooni.
Jaanus Mumma: paarid pole viinaravil tavalised Wismari haigla ravijuht Jaanus Mumma, Ameerika teadlased väidavad, et alkoholisõltlased heidavad omavahel paari. Kas Eestis käivad ka alkohoolikud paarikaupa ravil? Ameerikas tehakse huvitavaid uuringuid, rikas riik ning alkoholiteemadel ilmub ligi 60 teadusajakirja. Meie siin Eestis statistikat pole teinud, aga selge on see, et ühised huvid liidavad inimesi. Ma ei saa öelda, et sellised paarikesed oleksid meil tüüpilised. Aga siin on üks asjaolu… …nad lihtsalt ei jõua teie juurde? Just nimelt. Tavaliselt inimene ise ju ei tule alkoholismiravile, ikka peab olema keegi, kes teda aitaks või siia tooks, olgu see siis mees või naine. Teisalt väidavad ameeriklased, et kuigi mõlemal abikaasal võib olla joomakirg, teeb teine tihtipeale joomisele lõpu, võttes näiteks vastutuse laste eest. Tavaliselt on üks suhtes ikka aktiivsem pool. Mõlemad võivad napsitada, aga ühel on see rohkem kontrollitud. Tema on see, kes veab pere asju edasi. Sellistel juhtudel on ühel loobumine muidugi väga raske, kui teine kõrval joomist jätkab. Loobuma peaksid mõlemad ühekorraga. |
