| |
|
 |
Eesti Raudtee Tapa depoo kraanajuht Veera Aleksejeva vahetas koristajatöö tüüpilise meestetöö vastu, saades praegu kuus puhtalt kätte vähem kui 4000 krooni.
Foto: Peeter Langovits |
|
Eesti naiste ja meeste palgavahe on ELi suurim
(25)
06.05.2005 00:01
Dagne Hanschmidt, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eesti jäi kolmapäeval Brüsselis europarlamendi kriitikatule alla, sest meeste
ja naiste palgavahed on meil kaks korda suuremad kui Euroopas keskmiselt,
millega jagame koos Slovakkia ja Bulgaariaga viimaseid kohti.
Euroopa Parlament tutvus kolmapäeval George Sorose rajatud ja juhitud Avatud Ühiskonna Instituudi (Open Society Insitute – OCI) värske uurimusega, mille järgi saavad Eesti naised samaväärse töö eest 25–30 protsenti vähem palka kui mehed. Selle saavutusega jäi Eesti euroliidu liikmete ja varsti liituvate riikide hulgas koos Slovakkia ning Bulgaariaga jagama viimast kolme kohta, vahendas portaal euobserver.com. Olukord pole paranenud OCI raporti järgi on Eesti küll täiustanud seadusi, et parandada sugudevahelist võrdsust, kuid tegelikult pole olukord paranenud. Meeste ja naiste palgaerinevused paari viimase aastaga meil vähenenud pole. «Ükskõik kuhu vaatad, kõikjal torkab silma, et meie naistel on madalam sissetulek,» nentis statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma. Kuigi õrnema soo halvemini tasustamise üks peamisi põhjusi on asjaolu, et naised töötavad sageli traditsiooniliselt väheprestiižsetel ja väiksema palgaga ametikohtadel, saavad nad enamasti vähem raha ka siis, kui teevad meestega sama arv tunde täpselt sama tööd. Nii näiteks saab statistikaameti töötasustamise kokkuvõtetest lugeda, et meesarstide keskmine tunnitasu oli 2003. aastal 76 krooni naisarstide 61 krooni vastu. Meesjuristide tunnist tööpanust hinnati kaks aastat tagasi 144 krooniga, naisjuristide oma aga 107 krooniga. Meeskoka saavutusi tasustati aga naiskoka omast isegi kolmandiku võrra kõrgemalt. Eestil pikk tee minna Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõuniku Ülle-Marike Pappi sõnul on Eestil Euroopa keskmise meeste-naiste palgavahe ehk 15 protsendini veel pikk tee minna. Tema kinnitusel on Eesti sugudevahelise võrdsuse osas praegu umbes sealmaal, kus Lääne-Euroopa oli 1970. aastatel. Samas nentis Papp, et palgaerinevuste suuremaks kärisemine on peatunud. 1990. aastatel vähenes naiste töötasu erinevus meeste omast hoogsalt, langedes kuue aastaga 15 protsenti. «Senisest rohkem on hindama hakatud haridust ja naised on sageli haritumad,» selgitas Papp, miks palgavahede suurenemine paar aastat tagasi lõppes. Põhjuseks, miks just Eesti palgavahed Euroopa suuremate hulka kuuluvad, pakkus Papp kohalikku eripära. Tema sõnul jätab Eestis valitsev liberalism meile võimaluse olla oma õnne sepp ja inimene on ise süüdi, et suuremat palka ei küsi. Samas aga ei julge vanemad naised endale õiglast palka taotleda. Palgavahesid saaks Pappi sõnul vähendada traditsiooniliste soorollide lõhkumisega kutsealadel ja haridustee valikul. Samuti tuleks tõsta naiste eneseteadvust, et nad väärtustaks end senisest kõrgemalt. Kolmandaks tuleks tema kinnitusel muuta meie ühiskonna suhtumist. «Praegu diskrimineerivad tööandjad sageli teadlikult naisi ning maksavad meestele rohkem, kuna mees peab peret ülal pidama,» nentis Papp. «Samas on ju palju perekondi, kus naine toob pere peamise sissetuleku, rääkimata suurest hulgas üksikemadest.»
|
