Valimiste eel hüüab parteide kaugas annetuste järele. Sõõrumaa ja ta firmad on olnud aastaid helded parteide rahastajad. Rahvaliidu pressiesindaja Agu Uudelepa kinnitusel annetas Sõõrumaa jaanuaris neile 1,5 miljonit krooni. Reformipartei on aastail 2003–2006 saanud umbes 1,5 miljonit krooni. Valimiseelse aruande avalikustab oravapartei alles aprillis, lisas erakonna esindaja Henri Arras.Keskerakonnale kinkis Sõõrumaa aga pool miljonit krooni detsembris. Värskeimaid andmeid partei koduleheküljel pole. Võib-olla pole annetuste ja eelmisel nädalal vastu võetud elektrituruseaduse vahel seost. Samas on sõltumatud, kuid anonüümsust palunud allikad Postimehele kinnitanud, et just Sõõrumaa viimaste kuude lobitöö surus seadusse rekordtoetused taastuvelektrile, mille uus kokkuostuhind on senise 81 asemel 115 senti kilovatt-tunni eest. Riigikogu majanduskomisjon, mida juhib rahvaliitlane Mart Opmann, surus eelnõusse üllatavalt helded toetusemäärad istungil veebruari alguses. Komisjon otsustas üksmeelselt, ka riigikogu oli ühel nõul. Väheseid saadikuid, kes seaduse viimasel hääletusel Toompeal punast nuppu vajutas, oli reformierakondlane Tõnis Kõiv. «Ma ei pea põhimõtteliselt õigeks, et selline arvude muudatus sai sisse viidud riigikogu majanduskomisjonis valimiseelses õhkkonnas, teadvustamata, kui suure hinnatõusu see tarbijale kaasa toob,» lausus Kõiv. Muutunud arvud tähistavad ökoelektri hinda, millega Eesti Energia selle tootjalt ostma peab. Helde toetuse maksavad kinni aga elektritarbijad. Elektrituulikuid eestlased juba teavad, tõusev trend on aga elektrit ja toasooja tootvad kombijaamad. Eestis selliseid peale Iru jaama pole. Aga tulekul on puitu ja turvast küttev Fortumi kombijaam Tartusse, lisaks hulk väikesi jaamu Eesti linnadesse. Ühe sellise kombijaama projektiga on seotud Sõõrumaa oma äia Tiit Marani kaudu. Viimase firma Digismart on püüdnud rajada Tallinna külje alla Väosse koostootmisjaama. Mõeldud on gaasile, viimati on sihikule võetud hakkpuit. Viimase aastaaruande järgi on firmal juba kaheksa miljoni eest kohustusi, jaama aga pole veel kusagil. Digismarti projektijuht Andres Tauker ütles eile, et jaama ehitus on veel lahtine ja sõltub ehitus- ja toorainehindadest. Opmann usub, et majanduskomisjoni parandusettepanekute järel löövad kombijaamad Eestis huugama. Sõõrumaa survest pole ta kuulnudki, möönab aga jõujaamade ja kaugkütteühingu lobitööd. Sinna kuuluvad nii Väo jaam kui Fortum. Opmann kinnitas, et valik oli lihtne: kas Eesti täidab taastuvenergia tootmise kohustuse, milleks on 2010. aastaks toota 5,1 protsenti energiast taastuvatest allikatest, või mitte. «Tartu Fortum lasi kompromissina põlve maha ja ütles, et 105 sendiga tuleb välja, aga Väo ütles, et nemad ei tule, siis jääb Väo tegemata. Kõik!» kommenteeris ta. Opmann möönis, et viie aasta pärast suruvad toetused elektrihinna 7–8 senti üles. Majandusministeeriumi energeetika osakonna juht Einari Kisel väidab samas hinnatõusu viiendiku võrra. Lisaks saavad ökoelektritootjate projektid üllatava kasumlikkuse majandusharus, kus see on enamasti tagasihoidlik.
Lahke riigikogu • Eesti Energia ostab tuuleelektri hinnaga 1,15 kr, valitsus pakkus algul 0,81 kr. • Taastuvaist allikaist koostootejaamade elektri ostab Eesti Energia 1,15 kr piiranguteta, valitsus pakkus 0,85 kr. • Turba- ja prügielektri ostuhind on 0,81 kr, valitsus pakkus 0,47 kr/kWh. Allikas: riigikogu stenogramm Arvamus Urmas Sõõrumaa
Eesti Energia nõukogu esimees Mul on hea meel, et elektrituruseadus vastu võeti. See on esimene tõsine kord, mil riigi energiapoliitikaga hakkas tegelema seaduseandja. Seni on seda teinud Eesti Energia, aga seaduseloomega tegelegu siiski parlament. Elektrituruseaduses määratud toetuste suurused taastuvenergiale jäävad Euroopa riikide keskmisele tasemele. Äsja vastu võetud seadus hakkab mõju avaldama aastail 2010–2012. Elektrijaama või tuulepargi rajamine võtab neli-viis aastat, niisiis reaalselt hakkab seadus mõju avaldama pärast 2010. aastat. Ma ei kuulu ühtegi organisatsiooni või komisjoni, kus oleks seadust arutatud. Kuidas see minu lobitöö saab olla? Eestis on paljud asjad kallimad kui Euroopas. Nii ka tuulegeneraatorid, sest neid tuuakse siia nii vähe. Elame karmi kliimaga maailmanurgas, see tuleb paratamatult kinni maksta. See ei ole saladus, et mu lähisugulane arendab Väo jaama. Kui elektrijaam valmis, siis võib juhtuda, et astun investorite ringi. |
