Auto
 |
Test: keskklassi sedaanid (30) 06.03.2008 15:45 Auto Bild Eesti
Keskklassi on ilmunud uus trooninõudleja. Pretendent kannab nime Mazda 6 ja ei karda võidelda seniste soosikutega. Kas jaapanlane kehtestab ka uued normid? Testis osaleb viis 140–160-hobujõuliste ottomootoritega keskklassi sedaani. |
| |
|
 |
Foto: Auto Bild Eesti |
 |
|
|
|
Vene ajal oli lihtne elada. Tahtsid autot osta – leppisid selle ostuloaga, mis anti. (Kui anti.)
Nüüd on see õnneks juba piisavalt kauge minevik, kirjutabAuto Bild Eesti.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | vaasja BEE EMM VEE TÜMPS ON SEES
Ford on tegija !
Huumor... "Ja selgub, et valik on silmi kirjuks võtvalt suur. "
Autode valik Eestis (euroopas) suur? Autoajak...
|
|
Aga olevikus on muresid rohkem. Tahaks autot osta – keskklassi sedaani, näiteks. Ja selgub, et valik on silmi kirjuks võtvalt suur. Valesti otsustada ka ei tahaks – viga läheb kallimaks kui iial varem. Sest enam-vähem korraliku ottomootoriga sõiduki eest küsitakse kaugelt üle 300 000 krooni.
Valikut raskendab tõsiasi, et tänapäevased autod ühe klassi piires üksteisest suurt ei erinegi. Ning alailma jõuavad turule uued mudelid, näiteks Mazda 6. Dünaamiline jaapanlane, Eesti rahva suur lemmik, soovib end tõestada Volkswagen Passati, Ford Mondeo ja teiste kõrval.
Kas mudel 2.0 Elegance on ka piisavalt elegantne? Tõe jaluleseadmiseks võrdleme jaapanlast nelja eurokonkurendiga.
Saksa autotoodangust asuvad stardijoonele 160-hobujõuline Volkswagen Passat 1.8 TSI Trendline ning 145 hobujõuga Ford Mondeo 2.0 Ghia.
Prantsusmaad esindavad 140-hobujõuline Peugeot 407 2.0 Sport ning värskelt uuenenud Renault Laguna 2.0 16V Expression, samuti 140 hobujõuga. Et Laguna sedaani pole olemas, siis kaitseb Renault’ au luukpärakerega auto.
Välimus ja siseruum
Ford Mondeo on hiiglaslik, Mazda istmed napivõitu.
Eduka keskklassiauto tegemise retsept pole keeruline. Võtke neli ja kolmveerand meetrit autot ning tekitage sellesse piisavalt ruumi nii sõitjatele kui ka pakkidele.
Mondeo on võistlejaist kõige lahkema käega projekteeritud. Istumisruumi, eriti tagareas, on pisut rohkem kui ülejäänud autodes. Eks kõrgklassilik 2,85-meetrine telgedevahe tule siin kasuks.
Esiistmete avaruses võistleb Ford Mazdaga. Isteasend on Mondeo esi- ja tagareas laitmatu, rohkem subjektiivset avarustunnet pakuvad suuremadki autod harva. Kitisikust ei tohi kurta ka Mazda 6 juht ja kaassõitja.
Ometigi tunnevad nad end pisut väiksemasse autosse istutatutena – istmepadjad on liiga lühikesed. Avarustunne pole aga siingi laita. “Kuues” mõjub õhulisena ja pakub ka head väljavaadet.
Kena keskmist esindab Passat. Esiiste sobib igas suunas, tagaiste samuti. Ainsana võiks viriseda esiistmepatjade ebapiisava külgtoe üle. Pakiruum on aga nii pirakas, et selle mahtu oleks lihtsam mõõta gallonites.
Prantslaste juures võib kohe märgata, et Peugeot pakub eesistujatele piisavat vabadust, tagareas jääb aga ruumi pea kohal ja põlvede ees napiks. Renault käitub Peugeot’ga sarnaselt, siin peavad juht ja kaassõitja arvestama põlvede piirkonnas kitsendustega.
Ja nagu Mazdas, ei teeks ka Lagunas mõne sentimeetri jagu pikemad istmepadjad kellelegi kurja.
Fordi kabiin on meeldivalt lai – 1,5 meetrit. Siin mahub tagaistmel ka kolmekesi enam või vähem mugavalt reisima. Keskklassi mõistes jääb nõrgaks Renault’ kandevõime, mis ei küüni 450 kilogramminigi.
Viie nn normtäiskasvanuga pardal suudab Laguna kaasa võtta vaid armetud 45 kilo pagasit. Võrdluseks: Passat kannab 590 kg ehk 145 kg enam. Raskemat haagist kui Renault tohib VW (aga ka Ford, Mazda ja iseäranis Peugeot) samuti vedada.
Mootor ja veermik
Passat sõidab kõigil eest ära, Mondeo sobib reisiautoks
«Zoom-zoom»: Mazda reklaamhäälitsus sobib jaapanlasele päris hästi. Sest Mazda 6 kergmetallmootor on kuum tükk. Ta läheb sujuvalt pöördesse, töötab tänu tasakaalustusvõllidele vibratsioonitult, veab võimsalt. Lisandub suurepärane, täpne käiguvahetus.
Sellisena teeb kaheliitrine keskklassiauto rõõmu. Suunurgad, tõsi, langevad tanklas – sada kilomeetrit neelab paagist peaaegu üheksa liitrit. Eks siis naeratab tanklaomanik.
Vedrustuse seadistus aga rõõmustab küllap vaid sportliku vaimuga autosõitjaid. Sest uus Mazda on üpris jäik. Ning olemasolevastki mugavusest läheb veel tubli osa 17-tolliste rehvide nahka. Häirib ka vedrustusest vahel kostev klobin.
Mazda võinuks siin sportlikke ambitsioone veidi tagasi hoida – niikuinii lämmatab «kuuenda» spordivaimu tundetu elektrilise võimendiga rool.
Teelpüsivuse osas ei ole autole küll vähimatki ette heita. Üpris ettevaatlikuks timmitud ESP saab piirolukorras iga libisemiskatse kindlalt ja sujuvalt kontrolli alla.
Peugeot’ veermiku seadistus jätab aga soovida – teekatte lühikesed lained kanduvad löökidena reisijateni. Paremaks ei tee muljet ka kere värisevad liikumised lagunenud teekattel ning ulatuslik kaldumine kurvides.
Eriti huvitavaks läheb asi täislastiga sõites. Teekatte lained, millega konkurendid parasjagu (Mazda), tähelepandamatult (Renault) või üleolevalt (Ford ja VW) toime tulevad, löövad Peugeot’ vedrustuse läbi.
See-eest töötab 407 kapoti all tõeline võidusõidumootor. Käigukasti ja veosilla aeglastest ülekannetest toetatuna mõjub ta eriti erksana. Ja tõesti, ta sõidab võimsamast Mazdast isegi kiiremini.
Kahjuks ei näita 407 viiekäiguline käigukast end nii heast küljest, lülitused toimuvad üpris ebamääraselt.
Renault ei suutnud veermiku häälestust vist päriselt ära otsustada. Ühelt poolt vedrutab Laguna suurtel kiirustel pehmelt, õõtsutades reisijaid nagu raskes limusiinis.
Teisalt reageerib prantslane teekatte ristvuukidele või kaevukaantele rõõmutult, ärritades sõitjaid vedrustuse jäiga reaktsiooni ning kestva järellainetusega.
Kuigi kere vertikaalliikumine jääb vaid paari sentimeetri piiresse, käib see pikemal sõidul närvidele – eriti tagareas istujate omadele.
Positiivseks pöörab mulje aga rahuliku käiguga kaheliitrine neljasilindriline. Tähelepanuväärne elastsus ja siidine pööretekogumine annavad Renault’le mootorirubriigis väärtuslikke punkte.
Ford pakub nii veermiku kui ka mootori osas kvaliteetkaupa. Sõidumugavus klapib igas olukorras, neljasilindriline (vahetevahel sportlikult uriseva kõlaga) jõuallikas ja puhtalt lülituv käigukast on harmooniliselt ühendatud.
Mootor võiks küll pisut entusiastlikumalt asja kallale asuda (aga see on Fordi kaheliitrise tuntud iseärasus), kiire ja pingevaba liikumise kindlustab ta igatahes.
Ja 17 400 krooni maksvate reguleeritavate amortisaatoritega varustatud testiauto ületab kehva teekatet eriti pingevabalt – eeldusel, et juht lülitist ikka Comfort-režiimi on valinud. Puisemate Normal- ja eriti Sport-valikute puhul saab lõbu ruttu otsa.
Sõidurõõmu allikaks on Passat. Kuigi üpris trammis, aga siiski veel väljakannatatav vedrustus selleks eriti ei pinguta. Volkswageni parim osa on mootor, millest jääb kestev mälestus. Olgu konkurentide kaheliitrised jõuallikad samuti üpris moodsad, Volkswageni 1.8 TSI laseb neil paista kümne aasta vanustena.
Jõuliselt nagu diisel ja pööretealtilt kui sportautomootor näitab ta Mazdale ja teistele, mida sõna «turbo» õigupoolest tähendab. Tänu nn intelligentsele ülelaadimisele on Passat võistlejatest elastsem, teravam, võimsam ja isegi säästlikum. Lisaks kõigele töötab see mootor eriti vaikselt.
Meepotti jääb siiski ka tõrvatilk: paigaltvõtul või aeglaselt teise käiguga ristmikul liikudes annab töömahupuudulikkus end tunda. Ja turborõhu abita TSI võitleb madalatel pööretel vaevaliselt Passati kopsaka massiga.
Hind ja varustus
Parimad garantiitingimused Mazdal ja Renault’l
Volkswagen on kallis. Jah, Saksamaal see kehtib, seal maksab Passat ligi 2000 eurot (30 000 krooni) Mazdast rohkem. Eestis kahaneb hinnavahe 5400 kroonini. Odavaimast, Renault’st, lahutab Volkswagenit ainult 15 000 krooni.
Testi kalleim auto Eestis on hoopiski Ford – tõsi küll, Ghia-varustuses, millele Trendline-tasemel varustatud Passatil pole suurt midagi vastu panna.
Isegi reisiarvuti või tagaakende elektritõstukid maksavad Volkswagenil lisaraha. Noh, igatahes saavad Passati ostjad oma raha eest korralikult koostatud sõiduki.
Mazda ülearu kvaliteetset muljet ei jäta. Odavana mõjuv plast armatuurlaual, veidi puseriti monteeritud iluliistud ning külmaga takerduvad kliimaseadme juhtnupud sellesse hinnaklassi siiski ei sobi.
Kuid Mazda parandab muljet, kui tutvume mugavus- ja turvavarustusega. Isegi põlve-turvapadjad on seeriaviisiliselt pardal. Nagu ka automaatne kliimaseade ja CD-raadio.
Samal kursil sõidab Renault – mugavusvarustuse nimekiri on pikk ja turvapatjade sortiment ei jäta midagi soovida.
Prantslase põhivarustusest puuduvad siiski mõned praktilised pisiasjad nagu udulaternad või klaasipuhastite vihmaandur. Tõsi, pisipuudused teeb Laguna tasa testi madalaima hinnaga.
Peugeot hiilgab samuti täiusliku turvapaketiga. Garantii, 2 aastat, on sama pikk kui Volkswagenil ja Fordil. Huvitav, kas Mazda ja Renault’ inseneridel on oma loomingusse enam usku – nemad lubavad tõrgeteta tööd 3 aasta või 100 000 km vältel?
Fordi austajad võivad rõõmustada Mondeo tagasihoidliku kütusekulu ja suhteliselt väikeste ülalpidamiskulude üle.
Lisaks on suur Ford hästi varustatud ja korralikult kokku monteeritud ning rõõmustab silma kabiinis korralike materjalide ja kenade detailidega.
Seitse turvapatja, aktiivpeatoed ja elektroonilised sõiduabilised lisavad autole väärtust. Super!
Testi võitjaks osutus Volkswagen Passat
Esikoha pälvis Auto Bildi testis 465 punktiga Volkswagen, teist kohta jäid 451 punktiga jagama Ford ja Mazda, neljandaks tuli 434 punktiga Renault ning viiendaks 431 punktiga Peugeot.
Punkte jagati kere puhul ruumikuse, pakiruumi varieeritavuse, auto kandevõime, istmete ja isteasendi, avaruse, varustuse ja turvavarustuse, kvaliteedi ja materjalide eest. Kere osas sai esimeseks hoopis Ford.
Ajami ja veermiku puhul jagati punkte mootori omaduste, kiirendusvõime ja tippkiiruse, vahespurdi, sõiduomaduste, -müra ja -mugavuse, käigukasti, rooli ning pidurite eest. Parimaks osutus siin Volkswagen.
Kulude osas võeti arvesse kindlustuskulud, kütusekulu ja saaste, garantii, hooldus, lisavarustuse hinnatase, taasmüügiväärtuse ja hind. Esimeseks osutus taas Volkswagen.
Kokkuvõte Volkswageni, Fordi ja Mazda punktisummad erinevad üksteisest minimaalselt. Mis näitab, et kõigi kolme puhul on tegemist kõrgetasemeliste autodega. Tippu tõstab Passati vaimustav, jõuline ja säästlik TSI-mootor.
Uus Mazda kannatab oma ebaharmooniliselt häälestatud vedrustuse all, Mondeo kaheliitrine ottomootor ei suuda Volkswageniga sammu pidada. Renault kujutab endast huvitavat alternatiivi, Peugeot võib kiidelda turvalisusega.
|
|
|
|
|
 |
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
 |
|
 |
Foto: Reformierakond |
Reform kaebas Tallinna kontrolöride peale  Tallinna linnavolikogu reformierakondlasest liige esitas linnapea Edgar
Savisaarele arupärimise, kus kahtlustab, et linnavalitsuse palgatud
ühistranspordi piletikontrolörid rikuvad busse-trolle peatades
seadust.
> Artikli juurde |
|
 |
|
 |
Foto: Auto Bild Eesti |
Test: keskklassi sedaanid (30)  Keskklassi on ilmunud uus trooninõudleja. Pretendent kannab nime Mazda 6 ja ei karda võidelda seniste soosikutega. Kas jaapanlane kehtestab ka uued normid? Testis osaleb viis 140–160-hobujõuliste ottomootoritega keskklassi sedaani.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
 |
|
 |
Foto: Peeter Langovits |
Kasiinosse peagi passita ei pääse  Valitsuse heakskiidu saanud hasartmängumaksu seaduse eelnõu jätaks kasiino
ukse taha kõik need, kel pole kaasas isikut tõendavat dokumenti või keelduvad
seda näitamast.
> Artikli juurde |
|
 |
|
 |
Foto: Liis Treimann |
Kui treenimine osutub ohtlikuks!  19-aastasel Kerdil tekkis pärast liigset treenimist, toidulisandite ja steroidide tarvitamist pöördumatu tervisekahjustus. Noormees on oma keha jäädavalt invaliidistanud.
> Artikli juurde |
|
 |
|
 |
Foto: Margus Raha |
Aafrika katust vallutamas  Aafrika kõrgeimast tipust Kilimanjarost (Kilimandžaarost) on kirjutatud
palju, sest see maailma kõrgeim eraldi seisev mägi ja kustunud vulkaan
on muutunud paljude eestlaste ihaldusväärseks reisisihiks.
> Artikli juurde |
|
Laseroperatsioon vabastab prillidest  Silma laseroperatsioon on parim võimalus loobuda prillidest ning
läätsedest. Maailmas on nägemist korrigeerivaid LASIK-operatsioone
praktiseeritud ligi 20 aastat. Eesti hakati neid tegema 2000.
aastal.
> Artikli juurde |
|
 |
|
 |
Foto: Andres Teiss/Postimees |
Uuring: platseebo toimet mõjutab hind  USA Duke’i ülikooli teadlased leidsid, et ravimikatsetes võrdluseks kasutatavate raviaineid mittesisaldavate platseeboravimite (psühholoogiline) toime sõltub otseselt hinnast.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|