Piima kallinemist põhjustab piimapulbri hinnatõus maailmaturul

Statistikaameti andmetel tõusis Eestis läinud aastal 2,5-protsendilise kilepiima kilo hind 55,9 protsenti, lahtise piima hind turgudel 44,5 protsenti ja või hind 66,1 protsenti, makstes 2007. aasta detsembris keskmiselt 100,73 krooni kilo.

VIIMASED KOMMENTAARID alex krt.no miks on siis  Eesti piim kallim kui  Helsinkis.Kas  piimatööstused  maksavad talunikele  piima ees... .. Kuidas saab on seotud  naturaalse PIIMA hind  piimapulbri  omaga?? Kui lugeda  pakendil olevat piima  ko... Teised kommentaarid

Pärnumaa ühe suurema piimatootja OÜ Selja esitatud andmete järgi sai ettevõte aasta keskmisena tunamullu piimakilo eest 3,87 krooni, läinud aastal 4,26 krooni ning tänavuseks aastaks on sõlmitud piima kokkuostuleping, mille järgi makstakse piimakilo eest käibemaksu arvestamata mitte vähem kui viis krooni kilost, kirjutab Pärnu Postimees.

See tähendab, et piima kokkuostuhind võib aasta vältel kerkida veelgi, kuid ei lange üldjuhul alla praeguse taseme, sest suuremad piimatootjad sõlmivad kokkuostjatega oma lepinguid aastaks just selliste klauslitega – «maksame mitte vähem kui...».

Piimapulbri nõudlus mõjutab kõigi piimatoodete hinnatõusu

Poepiima ja piimasaaduste jaehindade kerkimise peapõhjuseks on see, et maailmaturul on hakanud tõusma piima- ja lõssipulbri hind. Statistika näitab, et täispiimapulbri keskmine tootjate väljamüügihind tõusis läinud aasta jooksul 18,6 ja lõssipulbri hind koguni 33,6 protsenti.

Välismaale müüdavate pulbrite hind mängib peamist rolli kõigi piimatoodete hinnatõusus, sest kui pulbriks tehtava toorpiima eest saab head hinda, ei taha tootjad seda väiksema raha eest muudeks toodeteks müüa. Seega mõjutab maailmaturg piimapulbriga otseselt kõiki piimatooteid, mida tarbime.

Võiks arvata, et lõssil, mis jääb üle piima koorimise järel, pole pulbritootmise seisukohast strateegilist tähtsust, kuid lõssiga lahjendatakse piima, mis hiljem kilesse või tetrasse pakitakse ja tarbijatele 2,5- või 3,5-protsendilisena müüakse. Lehmad lüpsavad Eestis keskeltläbi 4-4,5-protsendilise rasvasisaldusega piima.

Sealjuures on piimatoodete tootjahindade tõus olnud piimapulbrite omast tunduvalt järsem, kusjuures kaubandus lisab sellele oma osa, kujundades jaehinnad, mis otseselt meie rahakotti mõjutavad.

Suurima hinnahüppe tegi mullu või

Kui tavalise või kilo maksis konjunktuuriinstituudi kodulehel avaldatud andmete järgi mullu detsembris võitööstusest väljudes 66,94 krooni, siis Eesti tavakauplustes maksis kilo võid 100 krooni ringis, säästukauplustes 7-8 krooni vähem. 2006. aasta detsembris maksis või tavapoodides veidi alla 70 krooni. Seega oli mullune jaehinnatõus märgatav. Isegi säästupoodides tõusis või hind möödunud aastal 37 protsenti. Kõige vähem tõusis mullu keefiri hind, kui väheseks saab lugeda 22-28-protsendist hinnatõusu.

Kui kõrvutada tootjahindade ja jaehindade tõusukõveraid, sekundeerib kaubandus tootjatele üsna adekvaatselt: tootja tõstab piimahinda 50, kaubandus 70 protsenti, tootja kergitab või hinda 50 protsenti, kaubandus 80 protsenti. Ainult juustude puhul on tootja ja kaubandus käinud mullu ühte sammu, leppides mõlemad 30-40-protsendise hinnatõstmisega.

Toimetas Teelemari Loonet, Postimees.ee