Monopolide vastu võitlev komisjon algatas kaks uurimist Ameerika Ühendriikide tarkvarahiiu Microsofti vastu. Tarkvaratootjat süüdistatakse turuliidri käitumisreeglite rikkumises. Esimene neist tugineb Microsofti konkurente ühendava mittetulundusühingu ECIS (Euroopa ühilduvate süsteemide komitee) kaebusele, kus soovitakse saada rohkem infot Microsofti tarkvara kohta, et luua sellega paremini ühilduvaid tooteid.Teise kaebuse esitas Norra ettevõte, mis toodab Microsofti veebisirvijaga Internet Explorer konkureerivat brauserit Opera. Nimetatud kaebus on sarnane 1998. aastal Ameerika Ühendriikides esitatud kaebusega, milles tarkvaragigandile pandi süüks ebaseaduslike võtete kasutamist Netscape’iga konkureerimisel.
Tarbijad sundseisus Seekord võtab komisjon luubi alla teemad, mis on märksa lähemal Microsofti äri südamele kui eelmisel aastal Brüsseli jaoks võidukalt lõppenud Mediaplayeri vaidlus. Komisjon uurib tervet rida Microsofti tooteid, mis on seotud tarkvarahiiu operatsioonisüsteemiga Windows. Lisaks Explorerile puudutab see ka populaarset suhtlusprogrammi Windows Live. Komisjoni hinnangul ei pruugi Microsoftil olla õigust varjata teavet, mis võimaldaks konkurentidel luua analoogseid, Windowsi tarkvaraga probleemideta koos töötavaid programme. Seni sunnivad ühilduvusprobleemid tarbijat kasutama monopolisti programme, sest see on sageli ainus võimalus jagada sõprade ja kolleegide loodud faile. Alles siis, kui ühes programmis loodud dokumente saab teisega mugavalt kasutada, tekib arvuti kasutajal tegelik võimalus valida, millist tarkvara ta kõige meelsamini pruugib.
Hinnad võivad kerkida Eesti ühe suurima tarkvara ostja Tartu Ülikooli IT-juhi Andres Salu kinnitusel on konkurents vaid hea, sest see võimaldab ka teistel tarkvaratootjatel oma tooteid müüa ja raha tootearendusse suunata. Esialgu kauge ja kõrgena näiv vaidlus maailma ühe rikkaima firma ja Euroopa Komisjoni vahel võib tema hinnangul mõjutada kõiki, nii tavalisi arvutikasutajaid kui ka väikesest Eestist uudsete tarkvaralahendustega turule pürgivaid programmeerijaid. «Eelkõige loodame paremaid ja odavamaid arvutiprogramme,» rõhutas Salu. «Samas tuleb mõelda ka ohule, et de facto turgu valitsev Microsoft tõstab hindu ja võtab trahviraha ikkagi Euroopa tarbijate taskust,» lisas ta. Microsofti Eesti avalike suhete juht Jaan Vare kinnitas, et Microsoft ei ole Euroopa Liidus oma toodete hindu pärast eelmise aasta septembrit tõstnud. «Meie hinnapoliitika ei ole seotud kohtuotsustega,» märkis ta. Vare sõnul teeb Microsoft Euroopa Komisjoniga igakülgset koostööd ning annab neile kogu informatsiooni, mida nad vajavad. «Me oleme kindlad ja tagame, et Microsofti tegemised on kooskõlas Euroopa Liidu seadustega ja vastavad nõuetele, mille sätestas esimese astme kohus mullu 27. septembril,» rõhutas ta. Pikk vastasseis • Euroopa Komisjon otsustas juba 2003. aastal, et Microsoft rikub tarkvara koodi varjates monopolidevastast seadust. • Mullu sügisel matsid Euroopa Komisjon ja Microsoft sõjakirve maha, kui turuliider nõustus pärast Euroopa Kohtu otsust tasuma talle määratud rekordilise 780 miljoni euro suuruse trahvi ning jagama teiste tarkvaratootjatega programmide Windowsiga ühildamiseks tarvilikku infot.
|
