Vanemahüvitise maksmine ei toonud kaasa kõrgepalgaliste naiste
beebibuumi, kirjutab Eesti Päevaleht. Kõrgeimas määras ehk 15.741
krooni maksti hüvitist 905 naisele, kes moodustavad neli protsenti
kõigist hüvitist saanuist.
Rahvastikuministri nõunik Kristina Täht selgitas, et kuna hüvitise
maksmine on kehtinud vaid aasta, on vara rääkida selle mõjust nii
kõrgepalgalistele kui ka töötutele, kirjutab Eesti Päevaleht.
«Keskmine lapse planeerimise aeg on kaks aastat,» väitis ta. «Meie
peaeesmärk ei olnud vanemahüvitist disainides, et sünnitama hakkaksid
kõrgepalgalised, vaid see on suunatud eelkõige töötavatele vanematele.
On ju hüvitise suurus seotud eelneval aastal makstud sotsiaalmaksuga.»
Täht lisas, et töötavate naiste osakaal sünnitajatest suurenes möödunud aastaga ligi neli protsenti.
Kõige rohkem maksti hüvitist välja madalaimas määras – 2200 krooni.
Kristina Täht lisas, et rahvastikuministri büroo ei näe lähiaastatel
ette hüvitise saajate sotsiaalsete rühmade proportsioonide muutumist.
«Ilmselt on oodata veel mõne protsendi võrra töötavate emade
lisandumist vanemahüvitise saajate hulka, sest töötavatele naistele,
kes on majanduslikel põhjustel lapsesaamist edasi lükanud, on eeldused
lapsesaamiseks loodud,» rääkis ta.
Vanemahüvitise maksmine ei toonud kaasa kõrgepalgaliste naiste
beebibuumi, kirjutab Eesti Päevaleht. Kõrgeimas määras ehk 15.741
krooni maksti hüvitist 905 naisele, kes moodustavad neli protsenti
kõigist hüvitist saanuist.
